10 talvist supertoiduainet

"Söö talvisel ajal kosutavaid toite," soovitab tervisenõustajana tuntust kogunud Marika Blossfeldt*.

"Loomsetest toitudest on liha, eriti lamba- ja sealiha, kõige soojendavam. Soojust annavad kehale ka paljud vürtsid. Rasvad ja õlid on samalaadse mõjuga ning neid võib talvel suuremas koguses tarbida. Naudi soojendavaid keedetud täisteravilju, samuti suppe ja hautisi juurviljade ja kapsastega!" soovitab Marika Blossfeldt.
Hiina meditsiini järgi vajavad külmal ajal erilist tähelepanu ja hoolt neerud ja põis. Just neerudes asub idamaise filosoofia järgi elujõu allikas. Talvel on tähtis ennast hoida, tempot maha võtta, rohkem puhata ja sissepoole vaadata – see aitab elujõudu säilitada.
Marika Blossfeldt peab talvisteks turgutajateks järgmisi toiduaineid.

Tatar
Tatar on soojendav ja väga toitev teravili ning hoiab vere suhkrutaset mitu tundi tasakaalus. Tatar sisaldab palju flavonoide, mis kaitsevad haiguste eest ning suurendavad C-vitamiini mõju kehas. Tatar on hea magneesiumiallikas, lõõgastab veresooni, parandab vereringet ja toitainete transporti keharakkudeni ning alandab vererõhku. See teravili tõstab hemoglobiinitaset ning on tõhus korduvate külmetuste ja gripi vastu. Valulikele liigestele mõjub leevendavalt, kui määrida neile tatrajahust ja soojast veest tehtud pastat.

Kaneel
Kaneelil on soojendav toime, kuid see on ka suurepärane rögalahtisti. Kaneel leevendab lihaspingeid, tugevdab südant, vähendab seedehäireid ja soojendab neere. Talvisel ajal on soovitatav süüa loomult jahutavaid puuvilju – näiteks õunu, pirne või ploome – ahjus küpsetatult ja kaneeliga maitsestatuna. Mee-kaneelisegu on sobiv ravim kurguvalu ja infektsioonide vastu. Kaneelil on põletikuvastane mõju ning ta võitleb pärmseente, gripiviiruste, kopsupõletiku tekitajate, soole- ehk kolibakterite ja stafülokokkide vastu.

Ingver
Ingver soojendab keha, leevendab reumaatilist valu ja tugevdab hingamiselundeid. Ingver toob energiat, paneb ainevahetuse hoogsalt käima ning ergutab immuunsüsteemi. Eeterlik õli, mis annab ingverile omapärase terava maitse, on aspiriinis leiduva salitsüülhappe sugulane, vedeldab verd ja aitab ära hoida südameinfarkti. Esimeste külmetustunnustega riivi poole pöidla suurune tükk ingverijuurt tassi, lisa poole sidruni mahl ja vala kuuma veega üle. Maitsesta meega ja joo terviseks.

Küüslauk
Küüslauk sisaldab põletikuvastaseid, antibakteriaalseid ja antiviiruslikke komponente – kõik see teeb ta külmal ajal asendamatuks toiduaineks. Küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ning leevendab külmetusnähte ninas, põsekoobastes, kurgus ja bronhides. Tänu sulfiidirohkusele on küüslauk tugev antioksüdant, mis kaitseb meie keharakke vähi ja enneaegse vananemise eest. Küüslauk aitab toidust rauda omastada ja soodustab raua liikumist rakkudest verre, kus seda on vaja hemoglobiini moodustamiseks ja hapniku transpordiks.

Jõhvikas
Mineraalaineterikas jõhvikas sisaldab C-, B1-, B2- ja B3- ja K-vitamiini ning beetakaroteeni, millest keha sünteesib vajadusel A-vitamiini. Jõhvikas on põletiku- ja bakterivastane ning organismi üldtugevdav. Kuna jõhvikas ergutab maomahla ja kõhunäärmeensüümide eritumist, teeb see tõhusamaks ka toitainete omandamise. Kui kurk on haige, purusta paar supilusikatäit marju, sega need poole koguse meega ning söö teelusikatäis paar korda päevas. Jõhvikamahl on ka suurepärane põiepõletiku ravija.

Astelpajumari
Astelpaju on üks külluslikumaid taimse vitamiini allikaid. Ühes marjas on sama palju C-vitamiini kui terves apelsinis, lisaks B1-, B2-, B6-, B15-, P- ja K-vitamiini ning karotenoide. Astelpaju toetab imuunsüsteemi ja mõjub hästi organismi turgutamiseks enne ja keset talve. Astelpaju vähendab põletikke, tapab mikroobe, parandab haavu ning vaigistab liigesevalu. Kurguvalu leiab leevendust kõigest mõne marja söömisest. Seemnetest saadud õli säilitab külmal ja tuulisel ajal nahale määrituna selle elastsuse ja niiskuse.

Hapukapsas
Hapukapsal on probiootiline toime. Ta varustab meie seedekulglat kasulike bakteritega, mis tugevdavad immuunsüsteemi ja võitlevad kahjulike bakterite, mikroobide ja pärmseentega. Hapendamise protsessis paljunevad kasulikud bakterid võivad kasvatada värske kapsa vitamiinisisalduse kümnekordseks. Hapukapsas on elav toit, mis varustab keha ensüümidega ning hõlbustab toitainete seedimist ja omastamist. Soovitatav on hapukapsast ka toorelt süüa, kas või kaks supilusikatäit päevas. Samuti võib hapukapsast ja tükeldatud keedupeedist teha maitsva salati, lisa vaid pipart ja oliiviõli.

Sarapuupähkel
Soojendav sarapuupähkel pakub meile kontsentreeritult toitaineid ja energiat. Selles leidub küllaldaselt vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, rasva, valke ja kiudaineid. Üks peotäis sarapuupähkleid pakub piisavalt energiat tunniseks treeninguks. Sarapuupähklid kaitsevad neerude tervist ning aitavad ära hoida neerukivide teket. Samuti sisaldavad pähklid palju E-vitamiini, mis hoiab meie rakkude seinad tugevana ja kaitsevad nahka vabade radikaalide eest. Mineraalained magneesium, fosfor ja kaltsium tugevdavad luid.

Või
Võis on külluslikult rasvlahustuvaid A-, E- ja K2-vitamiini. Viimane on seotud kaltsiumi ainevahetusega. Liiga väike kogus K2-vitamiini kehas võib viia veresoonkonnahaiguste, vähi ja osteoporoosini. Võis leiduvad lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped annavad meile täiskõhutunde ning soodustavad keharasva põletamist. Võihape on põletikuvastane ning kaitseb seedetrakti tervist. Võis on ka soodne vahekord oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete vahel.

Heeringas
Heeringas on üks parimaid toiduallikaid D-vitamiini saamiseks. D-vitamiini läheb vaja nii tugevate hammaste kui ka luude tarvis, kuid ka mimete haiguste ennetamiseks, nagu hulgiskleroos ja diabeet. Talvisel ajal, mil päikest piisavalt ei paista ning me ise peame tootma D-vitamiini oma nahas asuvast kolesteroolist, on heeringas igati teretulnud vitamiiniallikas. Lisaks sisaldab heeringas rasvhappeid, mis tõrjuvad südamehaigusi, toetavad aju tööd ning leevendavad põletikulisi nähtusi.

* Tutvu täpsemalt Marika Blossfeldti looduslähedase toitumisfilosoofia ja ahvatlevate terviktoidu retseptidega tema uues raamatus "Looduslik toit. Ehe ja tervendav".

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta novembris.