Ma ei olnud seal kevadest saadik käinud ja nautisin nüüd kõike: nii barokset õhustikku ja interjööri, näitusepilte, pargi pimenemist akende taga, vahepealset kohvipausi - ja siis veel kontserti! Tippesinejate seas oli nii kodu- kui välismaiseid ning pidulikus ruumis võimenduvad helid häälestasid kenasti pühade-eelsele meeleolule. Minu jaoks oli lisaväärtuseks ka annus nostalgiat - oli see loss ju üks väheseid kohti, kus ka nõukogudeaegne tüdruk end sai end pikas kleidis kõndima kujutleda.

Jaga
Kommentaarid