Millised on praegused levinumad seksuaalprobleemid?

Seksuaalsusest on Eesti Naises kirjutatud läbi aastakümnete. Murrangulisel ärkamisajal vastas lugejate murekirjadele günekoloog-seksuoloog Helvi Rammul. Millised on praegused levinumad seksuaalprobleemid, pärime tema pojalt, psühhiaater-seksuoloog Imre Rammulilt, kes on ametivalikul ema eeskuju järginud.

Vahekorras vastu tahtmist
Mitmetes kirjades kurtsid 1980ndate naislugejad tohtrile võimetust voodielust rõõmu tunda. "Olen 28aastane, viis aastat abielus, kuid mul on hirm, et ma ei kõlba abielunaiseks," kirjutas K. A. ajakirjale 1989. aastal. "Loomult olen elav, rõõmus, aktiivne, aga samas väsinud, tige ja närviline. Paaniline hirm tekib õhtul (kuigi olen juba õppinud seda varjama), kui magama lähme. On õhtuid, mil väldin vahekordi, aga lõpmatuseni neid vältida ei saa, ja nii ongi enamik neist mulle vastu tahtmist. Mitmes nõuandes olete manitsenud, et naisel on oluline teada oma keha erogeenseid piirkondi ja et ka mees võiks teada, mis naisele kõige rohkem meeldib. Olen püüdnud küll mõistatada, missugused võiksid olla minu erogeensed piirkonnad, kuid ei oska midagi välja mõelda. Te kirjutate, et iga naine on tundlik omamoodi. Kuidas saaksin mina teada, kas mul üldse tundlikkust on? Kas võib loota, et mu abielu intiimne pool kunagi tõelist rahuldust pakub?"

"Tuleb olla tundlikum ja ettevõtlikum – armastajad peavad olema leidlikumad," soovitas dr Helvi Rammul kirja autorile. "Abikaasad tohivad olla tabude, piirangute ja keeldudeta. Tuleb lasta end vabaks. Kui naine ei tunne valehäbi, on ükskõik, mil viisil naudinguni jõutakse – kas traditsioonilises vahekorras või käe, keele ja huultega abistades."
Mitte kunagi ei tohiks hakata teesklema, pani dr Rammul noortele abielunaistele südamele. "Mees tunneb, et naine teeskleb, naine ise on närviline, lapsed tajuvad pinget vanemate vahel. Kõik on häiritud. Ühel päeval ei suuda naine – või mees! – enam kannatada, aga siis on hilja midagi parandada ja lahutus ongi käes. Intiimseimatest soovidest peavad mees ja naine rääkima ausalt ja häbita. Igal naisel on oma põhiline erogeenne tsoon. Viimasele vastab asend, mis viib kiiresti rahulduseni. Asendid, mida tunti juba iidse idamaa armastuskunstis, teenivad kaht eesmärki: tuua suguellu vaheldust ja pakkuda rahuldust. Abielutehnikas on erimomente, mida armastuses andekad tabavad intuitiivselt. Kes tunneb, et oma oskustest siiski abi ei saa, peaks leidma aega tulla perekonnanõuandlasse konsultatsioonile, ükskõik kui kiire elu on."

Kui kooselust kaob kirg
Kui mõnda aega juba koos oldud, kaob suhtest põnevus, on praegusaja levinuim probleem. Sünnivad lapsed, romantikast saab pahatihti argipäev ning aktiivsest intiimelust sügav ükskõiksus.
"Esmane hormoonide möll, mis ilmneb kahe teineteisele seksuaalselt atraktiivse inimese kohtumisel, vältab pool kuni paar aastat ning osade meeste ja naiste jaoks ongi seksuaalne külgetõmme raugenud," tsiteerib uurimuste tulemusi dr Imre Rammul.
"Edasi hakkavad enam mängima suhted ja üldine sobivus. Tavapäraselt suguelu sagedus väheneb, aga eks olegi üsna raske kvantiteediga kvaliteeti tagasi teha. Kuna üha enam õpitakse teineteist ning teineteise vajadusi tundma, on see loomulik protsess. Leidub neidki, kes kirefaasi ammendudes suhte lõpetavad – nii rännatakse paigast paika ja suhtest suhtesse. Tõsi, mul on olnud õnn kohata paare, kelle romantikasse ei ole argielu "sisse sõitnud" ja kelle seksuaalsuhet pole ka aastakümneid väldanud kooselu tuhmistanud."

Lugedes praeguste perefoorumite murekirju, nähtub, nagu ihaleks paljudes paarisuhetes üks partner intiimsust enam kui teine. Väiksema libiidoga osapoole meelest on kaaslane seksmaniakk, teine omakorda vaevleb, et ei saa seksida soovitud määral. "Seksuoloogi töös kerkib üsnagi tihti teemaks, et kui üks partner tahaks seksida korra või paar päevas, siis teine pool vaid korra kvartalis või riigipühadel," möönab Imre Rammul. "Süüdistused ja kodukootud diagnoosid siin ei aita. Nii mõnelgi juhul on võimalik ravimite ja psühhoteraapia abil jõuda soovide ühtlustumiseni. Eneseabi korras tasuks soetada mõni nn padjaraamat, omandada erootilise massaaži kunst vms. Lisaks veel jorjenid ja komplimendid ning asi ongi juba parem..."
Samas ei saa halba suhet isegi väga hea seksiga korvata, on dr Imre Rammul kindel. "Seksuaalsus kätkeb juba esmasena teatavat hulka adrenaliini ja impulsiivsust, mis saab oma väljenduse suhete alguses," räägib tohter. "Kui inimesed suhtestuvad seksuaalselt juba pikema aja vältel, hakkavad aina enam kaasa mängima partneri lõhn ja maitse, tema seksuaalkäitumise vastavus ootustele ning kindlasti ka see, kuivõrd tulemuslik on seksuaaltegevus. Olgugi inimesed päris osavad teisi ära petma, leidub vähe naisi, kes aastate vältel on valmis tormilisi orgasme teesklema, kui midagi ei toimu ja seksimist jääb meenutama vaid ebamugavus alakõhus ja rahuldamatuse tunne."

Frigiidsed naised või impotentsed mehed?
"Tundekülm naine on harv loodusnähtus," kirjutab Helvi Rammul veel Nõukogude Naises 1988. aastal. "Naisi, kes midagi ei tunneta, kel tundepiirkonnad puuduvad, on imevähe. Enamik neist, kes arvab, et on hirmus külmad, on tegelikult ülitundlikud. Naised on seksuaalküsimustes täiesti kirjaoskamatud, harimatud. Ja seda ei saa neile süüks panna, sest õppida ei ole ju kuskilt. Meid on valehäbi all üles kasvatatud. Naine arvab ka praegu sageli, et seks ei ole talle oluline, ta magab mehega ainult kohusetundest, sellepärast, et peab, vastutulelikkusest."

Kui varemalt tundusid seksist vähem huvituvat abielunaised, juhtub tänapäeval sedagi, et olukord on vastupidine – "peavalu" kurdavad nüüd hoopis mehed. "Sääraseid kaebusi kuuleb aina enam just naiste poolt," räägib Imre Rammul. "Sageli on põhjuseks peetud meeste suurt tööpinget ning varasemast suuremat stressi. Ka on räägitud välistest mõjuritest kõikvõimalike polümeersete materjalide ja teiste kemikaalide näol.
Samas kooruvad vastuvõtul välja hoopis muud probleemid, millele järgneb "põgenemisega töösse". Harv ei ole ka see, et seksuaalsoovi vähenemist põhjustavad ravimite tarvitamisel ilmnevad kõrvaltoimed ja seda mõlemal sugupoolel. Mitmed ravimid ei mõjuta vahetult seksuaalfunktsiooni, vaid raskendavad hoopis orgasmini jõudmist ja tekitavad erutuvus- või erektsiooniprobleeme. Kuna ei taheta voodis jänni jääda, on üks enam levinud taktikaid seksi vältida. Isegi kui lõpetada ravimite tarvitamine, võivad seksuaalfunktsiooni häired püsida. Õnneks on võimalik selliseid probleeme üsna kergesti lahendada. Enamasti on vaja vahetada ravimit ja teatud aja vältel võtta appi seksuaalsoovi ja võimekust parandavad preparaadid. Mõnikord pole isegi ravimi vahetamine vältimatu. Kindlasti peaks partner hoiduma halvustavast, süüdistavast või ülehoolitsevast suhtumisest."

Seks on suhte peegel
Seks kehastab tegelikult kõike, mis partnerite vahel toimub. Ja ses vallas pole vahet, millisel aastasajal me parajasti elame. Nii nagu märgib 1988. aastal Helvi Rammul, et rahuldustpakkuv intiimelu annab perekonnale palju juurde, kuid oleks kena, kui kodus saaks läbi tülideta, leiab ka Imre Rammul, et pikemaajalises suhtes saab aina tähtsamaks, mis toimub väljaspool voodit.
"Voodis võib toimuda huvitavaid või ebahuvitaid asju, aga kui puuduvad ühised huvid ja sõpruskond, ühe poole osavõtt kodutöödest ja lastekasvatusest, kui on tekkinud alkoholiprobleemid jms, jätab see ühel hetkel jälje ka intiimelule," on Imre Rammul veendunud.
"Võimalikke pisemaid ja suuremaid probleeme, mis kahe inimese elu koost lammutavad, on terve hulk, samas on õigeaegne spetsialisti poole pöördumine nii mõnegi suhte päästnud. Isegi siit võib ju sõnumi välja lugeda – kas inimeste motivatsioon suhet parandada või säilitada on piisav, et üle saada võimalikest negatiivsetest emotsioonidest, mis kaasnevad spetsialisti poole pöördumisega. Oluline moment paljude paaride puhul on nad probleemidest omavahel rääkima panna."

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta jaanuaris.