Eesti õunasortide kasutusjuht

Eestis on esindatud umbes 300 õunasorti, millest aktiivselt viljeldakse 30 sorti. Mitme tarbijauuringu järgi on paljude lemmikuks ‛Liivi kuldrenett’. Vaata, mis õun milleks sobib.

Antonovka
Keskmine või suur õun, muutliku kujuga, valkjasroheline kuni valkjaskollane nii väljast kui ka seest, punata. Sisaldab palju C-vitamiini ja pektiine.

Maitse: mahlane, hapu, iseloomuliku lõhnaga.
Sobib: tõeline köögiõun, hea kompotis, tarretises, kissellis, mahlas, siidrina, aga ei sobi kuivatamiseks.

Cortland
Keskmine või suur õun, rohekaskollane, kattevärvus tumedalt karmiinpunane. Väga suhkrurikas Ameerikast pärit sort, mis on mitme Eesti sordi üheks vanemaks.

Maitse: mahlaselt magushapu, viljaliha peeneteraline ja valge.
Sobib: hea lauaõun, maitseb kompotis, mahlas ja kuivab hästi.

Kallika
Suur roheline õun. Üsna suhkrurikas, sisaldab ka rohkesti C-vitamiini. Aretatud 1982. aastal Pollis.

Maitse: omapäraselt vürtsikas ja magus, viljaliha on tugev ja valkjas.
Sobib: hea ja pilkupüüdev lauaõun.

Krista
Keskmise suuruse ja tugeva viljalihaga õun, säilib üle jaanuari, põhivärvus valkjaskollane. Väga suhkrurikas sort.

Maitse: mahlane ja magus, viljaliha valge ja tihe.
Sobib: hea lauaõunaks ja kuivatamiseks.

Liivi kuldrenett
Väike või keskmise suurusega kollane õun.

Maitse: magus, mahlane ja krõmps.
Sobib: hea lauaõunana, kompotiks, veiniks, mahlaks ja moosiks.

Liivi sibulõun
Õhukese koorega õun, kollane ja päikesepoolselt küljelt punakas. Pektiinirikas.

Maitse: vürtsine ja magushapu, viljaliha kollakasvalge ja tihe.
Sobib: säilib hästi, on hea lauaõunana ja salatis.

Lobo
Keskmine või suur huvitavalt laikooniline õun, peaaegu üleni punane. Glükosiidirikas.

Maitse: peeneteraline, mahlane, hapukasmagus, vürtsikas.
Sobib: meeldiv lauaõun, on hea kompotiks, mahlaks ja säilib hästi.

Martsipan
Keskmise suurusega õun, kooniline, põhivärvus rohekaskollane, päikesepoolne külg karmiinpunane. Väga suhkrurikas sort.

Maitse: viljaliha kore, mahlakas, magemagus, peaaegu vürtsi ja happeta, maitsev.
Sobib: hea laua- ja dessertõun, kuid töötlemisväärtuseta.

Suislepp
Keskmise suurusega viie madala kandiga õun, põhivärvus kollakasvalge, kaetud marmorja punaga. Pektiinirikas.

Maitse: aromaatne, magushapu.
Sobib: lauaõunaks, mahlaks, kuivatamiseks, säilitamiseks. Ei sobi kompotiks.

Sügisdessert
Keskmine või suur, ümmargune kuni tömpkooniline, vaevumärgatavate kantidega, põhivärvus helekollane, päikesepoolsel küljel tugev roosakastriibuline puna.

Maitse: vürtsikas, mahlane, magushapu, viljaliha keskmise tihedusega.
Sobib: väga kvaliteetne lauaõun, paslik mahlaks ja siidriks.

Talvenauding
Keskmise suurusega õun, kujult kooniline, tugevate kantidega, rohekaskollast põhivärvust katab katkendlikult triibuline pruunikas puna. Sisaldab palju C-vitamiini ja on pektiinirikas.

Maitse: magushapu ja vürtsikas, viljaliha keskmise tihedusega, mahlane.
Sobib: lauaõunaks, kompotiks, mahlaks.

Tellissaare
Keskmise suurusega õun, laiümmargune või ümmargune, põhivärvus rohekaskollane. Eesti kõige C-vitamiini rikkam õunasort, sisaldab ka palju glükosiide.

Maitse: magushapu, keskpärane, viljaliha tihe.
Sobib: lauaõunaks, säilitamiseks, mahlaks. Ei sobi kompotiks.

Valge klaarõun
Keskmine või üsna suur õun, lai- või ümarkooniline, vahel iseloomuliku terava õmblusega, kollakasvalge. Sisaldab palju C-vitamiini ja glükosiide.

Maitse: hapukasmagus, viljaliha kore, valge, maitsev.
Sobib: mahlaks, kompotiks, supiks. Ei sobi säilitamiseks – kaotab kiiresti maitse ja välimuse.