Ilufirmad, vastupidi, märgivad viimasel ajal üha sagedamini kreemikarbile vanuse, kust alates võiks toodet kasutada. Tänu biotehnoloogiale ja teadusarengule on nahahooldustooted muutunud järjest spetsiifilisemaks. Mis on vahet 30- ja 50aastastele valmistatud vananemisvastastel kreemidel?

Kolmekümnestele mõeldud näokreemid kaitsevad ja niisutavad nahka ensüümide ja vitamiinidega, mis toetavad naha loomulikku toimimist ja tugevdavad pealispinda. Enamasti taimset päritolu antioksüdandid tõrjuvad vananemise peasüüdlasi vabu radikaale ja neutraliseerivad neid. Kui märkad, et nahk on muutunud kuivemaks ja väsinumaks, on paras aeg kasutusele võtta tõhusam, vananemisvastaste toimeainetega kreem. Esialgu, kui kogemust vananemisvastaste hooldustoodetega on veel vähe, võid kergesti alt minna – paljud neist sisaldavad ühtlasi ka nahka pinguldavaid koostisosi, mille järele pole kolmekümnendates veel tarvidust. Elu kiirteel maksimumkiirust arendades ja vahepeal sellest kihutamisest väsides võta appi jumet ergastav vitamiinikreem.

Neljakümnendates reageerib nahk tundlikult aastaaegade vaheldumisele, haigustele ja stressile. Tuhm jume ja nähtavad kortsujooned on ilmsed märgid sellest, et naha talitlus on muutunud loiumaks. Siin tulevad appi nahakudede uuenemist ergutavad toimeained, mida kõige kontsentreeritumalt saab seerumitest. Kiire aeg nõuab kiireid ja silmanähtavaid tulemusi ka hoolduskosmeetikalt, sestap lisatakse kreemidesse tavaliselt ka kohest efekti andvaid aineid.
Uus teema neljakümnese kreemirepertuaaris on näokontuure pinguldavad tooted, mis tõhustavad naha pingsuse eest vastutavate valkude kollageeni ja elastiini taastootmist. Mõlema kvaliteeti mõjutavad ultraviolettkiired – kaalukas põhjus usinalt päikesekaitsekreeme kasutada. Sagedane toimeaine vananemisvastastes kreemides on hüaluroonhape. See hea niiskusesiduja kergitab nahapinna kohevaks nagu pärm pirukataina ja kortsud silenevad märgatavalt.

Viiekümnendates kehas toimuvad hormonaalsed muutused mõjutavad naha toimimist rohkem, kui sulle meeldiks. Östrogeenitaseme languse tõttu väheneb tunduvalt naha elastsus ning et korvata naha oma östrogeenide puudujääke, pannakse kreemidesse taimseid ehk fütoöstrogeene ja taimede isoflavoone. Uus ja alles tõusev trend on tehnoloogiliselt keerukad bioaktiivsed mõjuained, mille rakutegevust elavdav toime ulatub sügavamale kudedesse. Kõik ikka selle nimel, et parandada naha struktuuri ja hoida ära lõtvumine. Tuhmi jume muudavad mitu kraadi erksamaks hooldustootesse lisatud valgustpeegeldavad pigmendid. Samuti pannakse kreemidesse koostisaineid, mis leevendavad aeglasest verevarustusest tingitud paistetust silmade ümbruses.

Kuuekümnendates muutub nahk veelgi kuivemaks ja õhemaks. Sestap on oluline kaitsta seda välismõjude eest ja hästi niisutada. Aktiivne eluviis hoiab siiski kõige paremini toonuses.

Kasulikud vananemisvastased toimeained
ALFAHÜDROKSÜHAPPED ehk AHA-happed – aitavad vabastada naha pealiskihi sarvestunud rakkudest, mille tulemusena muutub nahk kohe pehmemaks ja saab värskema ilme, pigemendilaigud on vähem märgatavad.
ANTIOKSÜDANDID – aineühendid, mis takistavad naharakke kahjustavate vabade radikaalide toimet. Mõjusaimad on A-, C- ja E-vitamiin, mikroelementidest tsink ja seleen. Head antioksüdantide allikad on köögi- ja puuviljad, marjad, rafineerimata taimeõlid jne.
C-VITAMIIN – kirgastab nahatooni, mängib olulist rolli kollageeni moodustumisel.
E-VITAMIIN – aktiivne antioksüdant, kaitseb vabade radikaalide eest.
FÜTOHORMOONID (FÜTOÖSTROGEENID) – taimsed hormoonid, mis parandavad kollageenitootmist küpses nahas. Nad sarnanevad keha oma suguhormoonidega ja nahk omastab neid kergesti. Fütoöstrogeene kasutatakse, et korvata östrogeenitaseme langust kehas pärast menopausi.

KOENSÜÜM Q1O – kiirendab ainevahetust, parandab rakkude tegevust, tugev antioksüdant.
ELASTIIN – valk, mis koos kollageeniga annab nahale elastsuse.
HÜALUROONHAPE – seob nahas rohkesti veemolekule ja moodustab rakkude vahele viskoosse geelstruktuuri, mis toestab ja liidab neid. Peetakse parimaks naha niiskustasakaalu säilitavaks ühendiks.
KOFEIIN – see kohviubades, tees, koolapähklites ja kakaos leiduv aine kiirendab mikrotsirkulatsiooni ja tõstab naha toonust.
KOLLAGEEN – põhiline rakuvälisaine ehitusvalk, mis toetab kudesid, vastutab naha tugevuse ja pingsuse eest.
KÜLLASTUMATA RASVHAPPED – neid rasvhappeid keha ise ei valmista, vaid omastab toidust. Kosmeetikas on olulisemad oomega-rasvhapped , mis tugevdavad naha kaitsebarjääri ja aitavad hoida niiskust.
LIPOSOOMID – pisikesed kandurained, mis transpordivad halvasti imenduvad toimeained enda sees sügavamale nahakudedesse.
SOJAPROTEIINID – ergutavad kollageeni moodustumist.
RETINOOL – see A-vitamiini vorm on üks tõhusamaid kortsudevastaseid aktiivaineid. Vastutab nahakudede toimimise eest, kiirendab rakkude uuenemist ja mõjutab elastsust.
TSERAMIIDID – tähtsad lipiidid, mis tugevdavad naha kaitset sissetungijate ja niiskuskao eest.
VETIKAEKSTRAKT – heade niiskust siduvate omadustega, pehmendab naha pealiskihti, sisaldab nahale kasulikke mikroelemente, nagu raud, tsink, magneesium.

UV-FILTRID – kaitsevad nahka ultraviolettkiirte eest. Radikaalsemad iluspetsid arvavad, et igal päevakreemil peaks olema kaitsefaktor 15.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2010. aasta oktoobris.