Miks mehed nii teevad?

Vananaistesuvise laupäeva hiline hommik. Plaan on sõita maale - õunte järele, sauna tegema... Naine peab aru, mida kõike võiks kahepäevasel reisil vaja minna – välja valitud asjade kuhjake on juba märkimisväärne. Aga kui ta mehega sel teemal nõu tahab pidada, pole viimast enam kuskil.

Nagu alati, on too otsustanud ärasõitu kiirendada sel teel, et läheb istub ees autosse. Ja kui ta seal juba kaua on istunud, saab naine pool sõiduaega tänitamist kuulda... Seega viskab naine esimesed ettejuhtuvad riided väljaotsituist, poolelioleva raamatu ja fotoka suurde kotti, haarab käekoti ja läheb.
Ust lukustada aga ei saa – mees on võtmed ust avades ilmselt tasku pistnud – nagu alati...
Aga kus ta on üldse? Autot ei paista – jah, taas kord on mees sõitnud nende maja eest hoopis eemal asuva suure maja ette päikesevarju.
Naine kõnnib kottidega autoni, võtab võtmed, läheb tagasi, trepist üles, suleb ukse.
Viimaks on nad maanteel. Kohale jõudes küsib mees: "Kas sa mu seenelemineku kummikud ikka võtsid kaasa? Ja patareiga hambaharja?"
Ei, loomulikult mitte – kiire oli ju! Miks, pagana päralt, ei lase mehed kunagi mõnuga asju pakkida?