Kuidas tajuda ohtu?

Eestlastel on vanasõna: õnnetus ei hüüa tulles. Aga äkki ta siiski sosistab? Kas lähenevat ohtu on võimalik tunnetada? Kui palju usaldada oma sisehäält?

Neli aastat tagasi ühel õhtul magama minnes oli mul imelik tunne, et äkki läheb maja põlema. Mõtlesin, et see on tobe mõte ning muretsemiseks pole mingit põhjust. Kuna aastaid tagasi põles maha mu vanaema maja, mõtlesin igaks juhuks läbi, kuidas ma käituksin, kui minu fantaasia muutuks reaalsuseks. Sisendasin endale, et kui selline õnnetus peaks juhtuma, ärkan ma kohe üles. Öösel kella kolme paiku ärkasin tuletõrjeautode müra peale. Majas oli üks korter põlema läinud. Kuna olin enne magamaminekut oma tegutsemise läbi mõelnud, ei sattunud ma paanikasse. Tänu tuletõrjujate tublile tööle peatati tuli kiiresti.

Kas ohtlikud sündmused tulevad saatusest või juhusest või annab inimene ise mingi panuse, et ta ohtu satub?
Sõltuvalt oma uskumustest võib igaüks vastata sellele küsimusele nii, nagu ta õigeks peab. Kuid igal juhul saab ise palju ära teha, et elu oleks võimalikult turvaline.
Ohu tajumist takistab naiivne uskumus minuga ei saa midagi halba juhtuda. Nii blokeeritakse oma intuitsioonilt tulevad sõnumid. Samuti takistab ohu tunnetamist ebakaine olek, sest mõtlemine ja tajumine on ähmastunud. Üleväsimus on samuti üks raskendav tegur. Mida selgem ja erksam on meeleseisund, seda efektiivsemalt reageeritakse ohumärkidele ja tegutsetakse reaalse ohu korral.
Inimeste käitumist ning sellest kujunevaid olukordi on võimalik teatud määral prognoosida. Näiteks kui su koju tulnud tundmatu remondimees luusib majas ringi, tahab teada, kas keegi on veel kodus või kas keegi on tulemas, ei hooli ajast ega kiirusta lahkumisega, seisab sulle liiga lähedale, pöörab sulle ebatervet tähelepanu, tehes isiklikke märkusi – pole olukord just kuigi turvaline.

Kõigil inimestel on intuitsioon ehk sisehääl, mis annab märku, kui midagi ohtlikku on õhus. Sisehääl kõneleb vaikselt läbi tunnete, kahjuks ei panda seda tihti tähele. Mõned inimesed näevad ohtusid ette unenägudes – nende alateadvus saadab sõnumeid sümbolite kaudu. Kahjuks oleme harjunud kuulama rohkem mõistuse häält kui sisetunnet. Ja oleme tagantjärele targad, kahetsedes, et oma kõhutunnet ei usaldanud.
Kui sisehääl ütleb, et seiklust ei peaks ette võtma, aga mõistuse hääl leiab, et tasuks ikka proovida, siis enamikul juhtudel jääb peale viimane. Selleks, et ennast võimalikult turvaliselt tunda ja ohtusid vältida, on vaja kuulata nii sisehäält kui ka mõistust. Intuitsioon täiendab loogilist mõtlemist. Elu üksnes mõistusega võttes võib ohtlikke olukordi liialt ratsionaliseerida.

Ainult intuitsioonile toetudes aga võib ohu tajumisega kaasneda jällegi liiga palju fantaasiat ja sisemisi hirme. Nii tekitatakse paanikat ilma mingi põhjuseta. Öeldakse ju, et hirmul on suured silmad. Kui inimesel on olnud minevikus vägivalla või muu tugeva negatiivse sündmuse kogemus, võivad sisemised hirmud ilma põhjuseta esile kerkida. Läbi töötamata psühholoogiline trauma võib tekitada posttraumaatilise stressihäire. Et olla hirmust vähem sõltuv, kuid siiski n-ö hirmu sõnum kätte saada, on tähtis hirmu tundes tähelepanelikult kuulatada; mitte genereerida hirmu, kui seda ei tunta. Endas peituva ebamäärase mure korral uuri välja selle põhjus.
Kui mingi olukord või inimene tundub kahtlane, tasub hetkeks mõelda, miks see nii on. Meie seas on erinevate kavatsustega inimesi ning nende mõtted pole neile otsaette kirjutatud. Näiteks käis ühe arsti vastuvõtul mees, kes kurtis, et tal on pingeline töö ja närvid läbi. Ta palus arstil kirjutada endale rahusteid. Kui arst küsis, kellena mees töötab, vastas too, et on korterivaras.
Märgates seda, mis meie ümber toimub, on võimalik paljusid ohtlikke olukordi vältida – meil on kuulmine, nägemine, intellekt ja enesekaitsevõime.
Tihti algab oma turvalisuse tagamine pisiasjadest, nii on võimalik paljusid ohte elus ennetada. Meil kõigil on olemas loomulik instinkt – kuues meel, et tajuda ohtu ja sellega parimal võimalikul viisil toime tulla.

Intuitiivsel otsustamisel...
• Kasuta analüüsi, et toetada intuitsiooni – teadvusta endale, mida ütleb intuitsioon, enne kui kasutad mõistust.
• Ära aja intuitsiooni segi soovidega. Küllap tunneme kõik naisi, kes komistavad valet tüüpi meeste otsa, jättes tähelepanuta hoiatavad signaalid.
• Jäta intuitsioon tähelepanuta, kui see sind eksitab. Kontrolli järele, ega sa pole langenud mõne kinnisidee küüsi.
• Ebakindlust otsustamisel ei pea kartma. Õigupoolest peaks ebakindluse puudumine tegema murelikuks. See tähendaks, et näed asja üleliia lihtsustatult ega märka võimalikke olulisi tõendeid.
• Kasuta õiget otsustamise strateegiat – on hetki, mil tuleb tugineda intuitsioonile ja olukordi, kus on targem analüüsida kõiki olulisi faktoreid.
• Pea nõu eksperdiga. Kui sul on usaldus mõne eksperdi vastu, süvene tema intuitsiooni, küsides spetsiifiliste detailide, sarnaste juhtumite või selle kohta, kuidas konkreetne olukord tema arust laheneb.
Allikas: Gary Klein "Intuitsioon. Kuidas arendada ning kasutada oma sisetunnet", Väike Vanker 2005

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2011. aasta novembris.