Kas tõesti veeallergia!?

Vesi moodustab meie kehast 60–75% ning on organismi toimimiseks ülivajalik. Vahel aga võib kokkupuude veega vallandada ebameeldivaid aistinguid ja sümptomeid.

Hakatuseks minu näide. Esimesed ebameeldivad sümptomid kokkupuutest veega avaldusid mul varsti pärast keskkooli ega ole siiani taandunud. Kui lähen niisama duši alla, hakkan pesemise järel üle keha kohutavalt sügelema. Kui aga käin enne pesemist vannis või saunas leiliruumis, sügelema üldjuhul ei hakka.
Ent sügeluseks piisab isegi sellest, kui näiteks kaenlaaluseid raseerides läheb vett käsivarrele. Labakätele ja -jalgadele ei tee vesi pestes aga midagi. Ei aita ka mingi kreemitamine. Sügelemise korral on abi vaid sellest, kui tõmban võimalikult kareda villase kampsuni selga nii, et see on tihedalt ihu vastas. Olen istunud, üks mehe kampsun seljas ja teise kampsuni sees jalad. Ja pole vahet, on see Eesti, Saksa, Kanada või mõne muu riigi vesi...
Kuplasid ja löövet mul ei teki, ehkki nooruses oli küll nii, et kui suvel ujumas käisin, ilmus nahale totaalne kublalööve. See väga ei sügelenud, aga nägi jube välja.

Kas vesi võib olla allergeen, küsin nahaarst Maie Jürissonilt, kes on ka Eesti Allergialiidu juhatuse liige.
Maie Jürisson: Esmalt on vaja teada, mis on allergia. See on ülitundlikkus, milles osalevad immuunsüsteemi tekitatud antikehad või immuunrakud. Allergiat vallandavad ained (allergeenid) võivad olla valgud või valguühendid: piimavalk, taimsed valgud (pähklite, seemnete, sh õietolmu ja viljade koores), kala- ja munavalk jne. Tegemist on kiiret tüüpi allergiaga, mis on eelkõige heinanohu, astma ja nõgestõve põhjuseks.
Allergiat võivad vallandada ka mittevalgulised keemilised ühendid ja metallid. See on aeglast tüüpi allergia, mille sagedasim väljendus on allergiline kontaktdermatiit, näiteks nikliallergia. Aeglast tüüpi allergia korral peab keemiline aine või metall eelnevalt ühinema valgulise kandjaga, tavaliselt mõne kehavalgu või -rakuga.
Esineb hulk haiguslikke seisundeid, mis väga sarnanevad allergiaga, kuid ei ole seda siiski, nahaprobleemidest näiteks füüsikaline nõgestõbi ja sügelemine. Nõgestõbe põeb elu jooksul vähemalt korra umbes viiendik inimestest, ent allergiaga on tegu vaid 5%-l kõigist juhtudest. Vesi kui hüpotooniline aine ja ärritaja põhjustab nahas histamiini vabanemist. Histamiin tekitab kuplasid ja võib panna sügelema.

Puhas vesi keemilise ainena ei ole allergeen. Vee toime võib tuleneda järgmistest teguritest.
• Temperatuur. Näiteks külma- ja soojanõgestõve korral, mille vallandavad temperatuurimuutused ja mis on üks füüsikalise nõgestõve liike.
• Toimimise viis (peenikeste veejugade toime vs üleni vees olemine) – neuroreflektoorne mõju.
• Vees sisalduvad ained (looduslike veekogude korral).
• Vesi lahustab nahas ja nahapinnal olevaid aineid, mille toime avaldub ainult lahustunud olekus (mõned kontaktallergia variandid, vesinõgestõve tekkemehhanismi variant.)

Vesi tekitab sügelust üsna paljude krooniliste nahahaiguste, kuid eelkõige mitme kroonilise nahapõletiku ja ekseemi, samuti kuiva naha korral. Need nahaprobleemid on ka kõige sagedamad. Siin peaks sügelemise ohjamiseks abi olema kreemitamisest. Kõige olulisem on põhihaiguse ravi.

Kuidas vesinõgestõbi vallandub ja välja näeb?
Vesinõgestõve e vesiurtikaaria korral tekib kublaline sügelev lööve, mille vallandab kontakt veega. See on väga harvaesinev nahaprobleem. Tegemist ei ole allergilise seisundiga, kuna immuunsüsteem sümptomite tekkimises antikehade või immuunrakkude näol ei osale. Vesi kui hüpotooniline aine ja ärritaja põhjustab nahas histamiini vabanemist. Veetemperatuuril ei ole sel juhul tähtsust.

Akvageenne sügelemine (aquagenic pruritus – AP) on vees tekkiv nõeltena torkiv, põletav tunne, mis algab kuni poole tunni jooksul veega kokkupuutumisest (võib alata vee all viibides või hiljem) ja kestab kuni paar tundi (individuaalne).
AP võib kaasuda mõne muu üldhaigusega, kuid võib esineda ka iseseisvalt muidu tervel inimesel. Vees vallanduva sügeluse korral tuleks haiget uurida teiste naha- ja üldhaiguste suhtes. Kui põhihaigus tehakse kindlaks, taandub selle ravimisel ka akvageenne sügelus.
Antihistamiinsed ravimid on proovimist väärt, nende abil võivad sümptomid kaduda kas täielikult või üsnagi suures ulatuses. Eriti on neist abi olnud neil, kellel vesisügelus ei ole mõne muu haiguse tunnus. Abiks on ka valgusravi. Vesinõgestõbi ja -sügelus võivad aga ka ise taanduda.
Eelkirjeldatud juhtumi korral võibki tegu olla akvageense sügelemisega. See pole allergia. Kuna sümptomid avalduvad ainult duši all, siis ilmneb seal nähtavasti mingi lisatoime (mehaaniline vms), kuivõrd vanniskäik nähte ei vallanda.

**Ühes foorumis väideti, et allergilisi nähte võib tekitada isegi toidus olev vesi ja joogivesi. Peab see paika?
Maie Jürisson: Ei pea, veejoomisest nüüd küll hoiduda ei tule, vesi on ju ikkagi kasulik aine.