Inimesel on ekriinsed ja apokriinsed higinäärmed, millest esimesed paiknevad üle kogu keha ja avanevad nahapinnal pooridena. Kõige enam esineb neid peopesades ja jalataldadel. Ekriinsete higinäärmete talitluse tulemusel toimub kehatemperatuuri reguleerimine. Suured ehk apokriinsed näärmed asuvad kehas piirkonniti: kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel ja suguelundite piirkonnas. Nad eritavad tugevalõhnalist sekreeti, mis loob konkreetsele inimesele omase lõhna.

Tavaolekus eritatakse 300–400 ml higi päevas, samas võib higihulk treeningu tõttu kasvada lausa kuni 10 liitrini päevas. "Kui kaenlaaluste ning labakäte ja -jalgade higistamine häirib suuresti elukvaliteeti, on tegu liighigistamisega," räägib vaskulaarkirurg Veronika Palmiste OÜst Marju Karin. "Viimasel on eri põhjusi. Liigne higistamine võib olla organismi loomupärane seisund, kuid mõnikord väga tõsise terviseprobleemi – südame-, kilpnäärme-, insuliinitootmishäirete või isegi vähi sümptom. Seetõttu on vajalik, et korrigeerides higistamist kui sümptomit ei unustataks ka muid patoloogiaid. Sel puhul soovitaks perearstiga konsulteerida."

Dr Veronika Palmiste sõnul ei ole tõeline liighigistamine ehk hüperhidroos kuigi sageli esinev haigus. "Eri allikad pakuvad välja, et selle probleemiga on kimpus umbes 0,5% rahvastikust. Enamik liighigistamisest on põhjustatud emotsionaalsest stressist. Just viimane aktiveerib higinäärmete tööd laubal, kaenlaalustes ning käe- ja jalalabadel. Liighigistamine diagnoositakse, kui higistamine häirib normaalset igapäevategevust, avaldub vähemalt kord nädalas ja algab enne 25. eluaastat. Täheldatav on perekondlik soodumus. Eristada tuleks öist higistamist, mis ei kuulu tõelise liighigistamise alla."

Süstid või kirurgia?
Higistamise raviks on olemas hulk võimalusi. "Ravimeetodi valik sõltub hüperhidroosi tõsidusest ja asukohast, samuti ravi mõjust elutegevusele," paneb dr Palmiste südamele.

Antiperspirandid sisaldavad alumiiniumkloriidi (kontsentratsioonis 12% ja 20%) ning vähendavad ajutiselt higitootmist, blokeerides higinäärmete kanalid. Nende preparaatide kasutamine võib põhjustada nahal allergilisi reaktsioone ja sügelust.

Suukaudsed ravimid võivad lisaks oma põhitoimele vähendada ka higistamist. Ravimite kasutusvõimalused on tihti piiratud soovimatute kõrvalmõjude tõttu, nagu iiveldus, peapööritus, väsimustunne ja nägemishäired.

Ionoferees on alalisvoolu ja ühtlase intensiivsusega galvaaniline seade, mis suunab nõrga elektrivoolu vastavasse piirkonda. See peatab higitootmise. Meetod võib aidata patsiente, keda vaevab käte või jalgade higistamine, ent ei sobi kaenlaaluste hüperhidroosi korral.

Kirurgiline ravi on viimane abinõu inimestele, kellele muud ravimeetodid pole mõjunud ning kelle elukvaliteet higistamise pärast tõsiselt kannatab. Sümpaatiline närvisüsteem mõjutab muu hulgas higistamist, kuna närvitüved kulgevad rindkere sees. Operatsiooni käigus lõigatakse läbi sümpaatilise närvitüve lisaharud kas kõhus või rindkeres. Operatsiooni tehakse miniinvasiivselt väikeste aukude kaudu ja mõlemat kehapoolt lõigatakse eraldi.

Ajutiselt on liighigistamist võimalik leevendada ka botuliintoksiini (Botox, Dysport, Vistabel) süstidega. Võrreldes eeltoodud meetoditega on tegu tõhusa ning kergelt talutava lahendusega. Botuliintoksiin on valk, mida looduses leidub teatud bakterites. Põhjalikult puhastatud botuliintoksiini süstitakse imepisikeses koguses naha alla. On tõestatud, et lokaalse kaenlaaluste hüperhidroosi korral paraneb seisund süstimise järel märgatavalt. Maksimaalne efekt saavutatakse kahe nädala jooksul
pärast süsti.
Selle ravi puuduseks on, et meetod ei suuda igaveseks higistamisest vabastada, enamasti kestab toime kuni aasta. Protseduuri efekt kahaneb aja jooksul, mistõttu tuleb arvestada korduvate süstimistega. Kuna tegemist on siiski ravimiga, ei tohiks kalduda fanatismi – liiga sagedane ja suurtes kogustes manustamine võib põhjustada soovimatuid kõrvalnähte. Üks leebemaid on asjaolu, et muud kehaosad võivad hakata rohkem higi eritama.

Higistamisabi loodusest
Tõhusa higistamisvastase toimega on salvei. Taime higistamist pärssiv mõju tuleneb parkainetest, eeskätt rosmariinhappest, mis vähendab higieritust kuni 52%. Kaks teelusikatäit taimelehti tuleks panna tassi, kallata keeva veega üle, lasta kümme minutit tõmmata, jahutada ja juua külmalt kaks kruusi päevas. Ettevaatlik peaks olema üledoseerimisega – salvei sisaldab ka alkoholilaadset tujooni, mis võib suurtes kogustes esile kutsuda südame puperdamist, iiveldust ja krampe.

Blogist "Puhas elu" võib lugeda, et tavalistest deodorantidest efektiivsem on kristalldeodorant, mis ei kleebi ega määri riideid, ei sisalda alumiiniumi ega muid kahjulikke kemikaale, alkoholi, lõhna- ja säilitusaineid ning on täiesti allergiavaba. "Naturaalsest kristallsoolast valmistatud pulk hävitab ebameeldiva lõhna, ei lase bakteritel levida ega paljuneda, samas ei blokeeri higistamist ja mürkide väljutamist," räägib rohelist eluviisi pooldav Toomas Toimeta. "Tänu antibakteriaalsele toimele ei lase kristalldeodorant tekkida ka punnikestel ning hoiab ära nahaärrituse."

Keda häirivad märjad laigud kaenla all, võib abi saada ühekordsetest, pesukaitsmetega sarnaselt toimivatest kaenlaaluste kaitsmetest, mis kleebitakse rõiva kaenlaaugu kaarele.

Higistamise hüved
Higistamisel on ka omad hüved – tegelikult puhastavad higipisarad keha ja nahka. Higistades kiireneb meie ainevahetus ning kehast eemalduvad mürgid ja mustus, mis on sinna kogunenud näiteks õhusaastest. Regulaarne higistamine tugevdab organismi kaitsevõimet – kui kehatemperatuur tõuseb, kasvab ka viirustega võitlevate valgete vereliblede hulk. Ettevaatlik tasuks olla meigitoodetega, milles sisalduvad alumiiniumiühendid moodustavad nahale mehaanilise tõrke, blokeerides higinäärmete kanalid.

Lihased lõõgastuvad soojas ja niiskuses. Kui keha higistades kuumeneb, leevenevad ka lihaspinged. Samuti on täheldatud, et temperatuuri ajutine tõus vähendab ärevust ja masendust – pole siis ime, et liikumist peetakse tõhusaks stressiraviks.

Kuidas vähendada higistamist ja higilõhna?
• Pea puhtust, pese end kaks korda päevas.
• Kanna looduslikust kiust rõivaid ja jalatseid. Riided ei tohi liigutusi takistada.
• Raseeri kaenlaaluseid regulaarselt, kuna karvadele sattuvad higipiisad on soodne paljunemiskeskkond ebameeldivat lõhna põhjustavatele bakteritele.
• Tarvita piisavalt vedelikku.
• Täienda toidusedelit kala, aed- ja puuviljaga.
• Ära joo alkohoolseid ega kofeiini sisaldavaid jooke.
• Söö võimalikult vähe rasvast ja vürtsikat toitu, kuna see mõjutab higi lõhna.
Allikas: dr Veronika Palmiste

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta juulis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid