Inna roll seriaalis “Pilvede all” teeb talle siiani rõõmu. Aastaid tagasi vaid üht väikest sutsu tegema minnes ei osanud Piret kindlasti arvata, et tema tegelase Haapsalu-elust kujuneb omamoodi paralleelmaailm temagi jaoks. Ning tänu telekas elavale Innale pudeneb ka Pireti ellu ühtepuhku kentsakaid juhtumisi. Nagu tol asisel päeval, mil teatrijuhil tuli ametiasju ajada, ent ametnik kirjutas ankeedil ta nimeks Inna Aavakivi.

Või seik Tallinna rongijaamast, kui Piret oli pealinnas ja läks Viljandist saabuvale Leila Säälikule jaama vastu. "Tahtsime infoletist midagi küsida. Aga kohe oli selge, et sealne proua on seriaaliga kursis. Ta oli ikka väga jahmunud meid koos nähes," itsitab Piret, kes on ise pigem kehv telekavaataja. "Ma ei viitsi oma elu selle järgi sättida, põhiliselt vaatan ETV uudiseid ja krimisid."

Võib-olla sai tema telekanorm täis lapsepõlves, kui nad vanaisaga tundide kaupa korvpalli vaatasid? (Kes on Lipso või Abeljanov, teab Piret muidugi une pealt.) Ainult et lasteaia viimases rühmas avastati, et suurest telekavaatamisest on tüdrukul üks silm nõrgem kui teine. “Sel ajal raviti seda nii, et prillidel tuli üks silm kinni katta. Ema lõikas fotopaberist katte ja teipis ühe klaasi leukoplaastriga kinni. Nii ma siis käisin esimeses klassis – nagu hale piraat.” Vähemasti ei mäleta ta prillipapaks narrimist. 

Pikem intervjuu Piret Raugaga juunikuu Eesti Naises.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid