Kõrvetav vitamiinipomm – nõges

Napsan aianurgas kasvavalt nõgesepundilt noori vitamiinirikkaid lehti toidu sisse pea iga päev – nii ei muutu nad kogu suve jooksul liiga vanaks. Noored nõgesed kasvavad peale. Lisaks lapsepõlvemaigulisele nõgesesupile on veel palju põnevat, mida tervisele kasuliku taimega peale hakata.

Nõges puhastab organismi, viies kehast välja liigset vedelikku ja vähendades turseid, aidates nii kaasa ka kaalu langetamisele. Nõges sisaldab rikkalikult rauda, lisaks proteiine ja ränihapet. Hinnatud ravimtaimena aitab ta paljude haiguste korral, leevendades põletikke ja alandades palavikku. Verevarustusele mõjub nõges hästi tänu oma rikkalikule rauasisaldusele.
Kõrvenõges on läbi aegade tuntud ka kui tugev afrodisiaakum – seemnetest valmistatavat armujooki, vihtlemine parandavat potentsi ja vannisegud lisavat kirge.

Toidutaimena on vitamiinirikas kõrvenõges samuti suurepärane – kevadisi värskeid lehti saab kasutada smuutides, omletis, hautistes, lihapallides ja pannkookides, samuti pirukatäidistes, salatites ja suppides. Kuivatatud nõgesest saab valmistada jahu ja lisada seda niisugusel moel pea iga toidu hulka. Nõgeselehti korjatakse vahetult enne õitsemist või just õitsemise alul, tavaliselt enne jaanipäeva. Siis sisaldavad need enim toitaineid. Kevadised noored võrsed kuivatamiseks ei sobi. Kuivatatakse päikese eest kaitstuna hästi tuulutatavas ruumis kimpu seotuna.

Värskena soovitatakse nõgest süüa 75–100 g, kupatatuna 150–200 g päevas. Taimi on kevadel hea kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad oma toiteväärtust, väheneb bioaktiivsus. Kui kuumutada on siiski vaja, tehke seda vaid mõni minut.
Nõgest valmistatakse nagu spinatit.

Nõgesetee
Tee jaoks kogu kõrvenõgeselehti suve esimesel poolel. Teed on väga kasulik kohe kevadel jooma hakata, niipea kui esimesed värsked võrsed väljas. Võta teelusikatäis peenestatud lehti klaasi keeva vee kohta, lase jahtuda. Joo lonkshaaval üks klaasitäis päeva jooksul.
Nõgeseteel on palju häid toimeid: see puhastab verd mürkainetest ja korrastab ainevahetust. Samuti on ta üldtugevdava toimega ja annab mitmeid vajalikke vitamiine. Tee toob tagasi kadunud söögiisu. Nõgese tarvitamisel peab aga sedagi teadma, et üle paari nädala järjest ei tohiks seda teha – mõned nõgeses peituvad ained võivad rikkuda vere normaalse hüübimise. Nõgesetee ei sobi neile, kel on neeru- või südamepuudulikkus, see võib ärritada magu ning tekitada naha kuumamist ja paistetusi.

Nõgeselehtede keedist saab aga kasutada ka välispidiselt, näiteks reumavalude korral. Nõgeseekstrakti lisatakse šampoonidele. Nõgeselehtedest tehakse looduslikku rohekat värvi nii toiduaine- kui ka ravimitööstusele. Heaks toiduks on nõgesed koduloomadele. Ning lõpuks võib nõgesevartest saada suurepärast kiudu nii riide, võrgu kui ka nööri valmistamiseks.

Kõrvenõgese parim ja lihtsaim säilitamise viis on selle sügavkülmutamine. Keeda loputatud ja puhastatud lehed võimalikult väheses vees ja aseta need koos vedelikuga karpidesse ja sügavkülma. Kõrvenõgest tasub sügavkülmutada hulganisti ning kasutada siis talvel suppide, hautiste, omlettide jms valmistamisel.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta mais.