Naiselikud ja pilkupüüdvad skulptuurid Tallinna Botaanikaaias

Botaanikaaia eksootiliste taimede vahele on peitu pugenud naisefiguurid ja abstrakstemad kujud, basseinides vulisevad skulpturaalsed purskkaevud. Et skulptor Gea Sibola-Hansen on oma loomingule sobivalt harmoonilise ümbruse leidnud, saab ka külastaja veenduda kogu suve jooksul.

Kõrvuti suuremõõduliste vormidega on eksponeeritud pisiplastika, mis üllatab näiteks mõne eksootilise triibulise lehe või õrna orhideeõie all.

Gea Sibola-Hansen on särav näide "koju saabunud talentidest". Pärast kunstiakadeemia lõpetamist kolis ta 1995. aastal Rootsi, kus töötas loomingut tegemise kõrvalt ka kunstipedagoogina. Ta on Rootsi kunstnike ja skulptorite ühenduse liige, vastutades seal rahvusvaheliste näituste korraldamuse eest. Pärast kodumaale saabumist on skulptor koos kiviraidurist abikaasaga asustanud endise ARS-i kiviraiumistöökoja, Hurda küüni, kust saab tellida nii originaalseid monumentaalvorme kui ka mälestuskivisid. Ta on Eesti kujurite ühenduse esinaine.

Lisaks skulptuurile on Gea andekas maalija ja joonistaja. Mõnda aega on tema suureformaadilised pastellimaalid ka Botaanikaaias vaadata. Joonistel näeb nii lilli kui hobuseid. Idee valgetest suksudest tabuun paberile jäädvustada tekkis kunstnikul ateljee valgeid seinu silmitsedes. "Kui lähemalt vaadata, siis saab aru, et need on peast joonistatud," avaldab Gea. "Mind võlub hobuste voolujoonelisus ja sügav silmavaade, kuigi ma tegelikkuses seda suurt looma kardan."
Maalimise ja joonistamise järele tekib vajadus siis, kui parajasti skulptuuri teha ei saa. Geale meenub Michelangelo ütlus: "Kui sa ei saa skulptuuri teha – joonista. Kui ei saa joonistada – kirjuta!" Ta ei salga, et on luuletusi kirjutanud. Nii sündis purskaev "Elu lill", esmalt luuletus, siis maal. Alles seejärel skulptuur, mis praegu jagab sõbralikult basseini botaanikaaia kurjavõitu kilpkonnaga.