Kui mürgine on sinu kodu?

Valides kodukeemiat, esitame sellele valdavalt vaid ühe nõudmise: puhasta! Kuid kas me ei kipu liialdama kõigi nende õhuvärskendajate, pesupehmendajate ja -valgendajate, tualetigeelide, mööblipoleerijate ja vaibapuhastajatega?

Kodukeemia põhikomponendid on bioloogiliselt agressiivsed, sest sellel põhinevad nende puhastavad ja desinfitseerivad omadused. Desinfitseerimisained tapavad valimatult nii head kui ka halvad bakterid. Järelikult kõik, mis hävitab mustust, kahjustab ka meid.
Puhastusvahendite kasutamisest jäävad toaõhku ja kodutolmu kemikaalide jäägid, millega me pika aja jooksul kokku puutume. Teadlased usuvad, et pidev kokkupuude erisuguste ohtlike kemikaalidega – isegi väheses koguses – nõrgestab immuunsüsteemi ja võimet stressiga toime tulla. Üks näide selle väite tõestuseks võib olla allergiate sagenemine.
Eesti Allergialiidu andmetel näitas Bristoli ülikooli uurimus juba kümmekond aastat tagasi, et ka astma sagenemise üheks põhjuseks võib pidada muutunud sisekeskkonda – veedame ju enamiku ajast ruumides. Levinumad siseõhusaastajad on formaalaldehüüdid, mida sisaldavad ja lennutavad õhku põrandakatted, värvid, tapeedid, puhastusained, kodutekstiilid, rõivad ja mööbel.

Portaal "Mõtle, mida tarbid" (www.thinkbefore.eu) annab teada, et ohtlikud kemikaalid satuvad organismi peamiselt kolmel viisil. Ained võivad tungida läbi naha ja näiteks läbi silma limaskesta ning transporditakse sel viisil üle kogu keha. Kui ümbritsevas õhus leidub ohtlikke aineid, jõuavad nad kehasse sissehingamisel. Kemikaalid võivad ladestuda kopsudesse või imenduda kopsudest vereringesse, kust nad liiguvad edasi keha eri organitesse. Kolmandal puhul satuvad ained vereringesse toidu kaudu, läbi seedeelundkonna, ja kanduvad seejärel laiali üle kogu keha.

Kokkupuutel naha või limaskestadega põhjustavad kodukeemiavahendid nahaärritust, -põletikku või ekseemi, samuti silmade ärritust. Nende ainete lendumisel võib tekkida pisaravool, nina limaskesta ärritus, nohu. Võimalik on aga ka aju veresoonte laienemine, mis võib tingida migreenihoo, ning hingetoru limaskesta ärritus, mis kutsub esile köha. Bronhide limaskesta ärrituse tagajärjel võib ülitundlikel inimestel tekkida peale limaskesta põletiku ja suurenenud limaerituse ka bronhide silelihaste kokkutõmbumine ehk astmaatiline hingamine või lausa astmahoog. Lenduvad komponendid põhjustavad vahel iiveldust, suurenenud süljevoolust ja ka oksendamist. Kesknärvisüsteemi häiritusest annavad tunnistust väsimus ja ärrituvus.

Nahaärritus või -põletik võib tekkida kõigil, kes pikka aega ärritavate ainetega kokku puutuvad. Sagedasemad probleemitekitajad on puhastus- ja pesemisvahendid, õlid ja orgaanilised lahustid (ka alused ja happed). Tavaliselt põhjustavad nahaärritust pesupulbri koostises olevad valgendajad, aga ka ensüümid ja lõhnalisandid. Seetõttu peaksid tundliku nahaga inimesed eelistama lõhnatuid pesupulbreid, pidama kinni soovitatavast pesupulbri kogusest ja pesu hoolikalt loputama.

Balti Keskkonnafoorumi andmetel on ohtlike ainete ees eriti kaitsetud lapsed, kuna nende nahapind on võrreldes kaaluga palju ulatuslikum kui täiskasvanul, mistõttu siseneb kehasse ka rohkem kemikaale ja nende ainete kontsentratsioon organismis kujuneb suuremaks. Ka on lapse nahk täiskasvanu omast palju õhem ning naha kaitsefunktsioon ei ole veel täielikult välja arenenud. Lapsed hingavad sageli suu kaudu, kuid nende hingamiselundkond on alles arenemisjärgus. Kemikaalid imenduvad laste organismis kiiremini ja väljuvad aeglasemalt. Mudilaste elunditel ja immuunsüsteemil on keemilise toime vastu vähem kaitsemehhanisme. Eriti vastuvõtlikud on lapsed hormoonsüsteemi kahjustajate suhtes (desinfitseerimisvahendites ja säilitusainetes sisalduv triklosaan; lõhnaainetes peituvad muskuseühendid), kuna need häirivad keha üldist arengut.

Teadlikud inimesed vahetavad pesuained loodussõbralikumate vastu. Tõsi, valikut polegi lihtne teha, sest koostisainete (fosfaadid, pindaktiivsed ained) protsendid pakenditel ei ütle tavatarbijale suurt midagi. Peamine, et kodukeemia ei sisaldaks fosfaate, ja kui kodus on allergikuid või väikesi lapsi, ei tohiks pesupulbris olla lõhnaaineid. Keskkonnasõbralik pesupulber koosneb looduses bioloogiliselt lagunevaist aineist, ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid ega tugevaid pleegitajaid. Lihtsaim viis leida loodussõbralikku kodukeemiat on otsida selle pakendilt ökomärgist. Eestis levinuim on Euroopa Liidu ökomärgis ehk nn Lilleke, lisaks on tuntud Põhjamaade Luik ja Saksamaa Sinine Ingel. Märgis kinnitab, et toode vastab rangetele nõuetele ja sisaldab aineid, mis lagunevad looduses, ei kahjusta taimestikku, loomastikku ega inimese tervist, ei ärrita nahka ega tekita allergiaid.

Mõtle, mida tarbid
• Kasuta puhastusaineid nii vähe kui võimalik ja jälgi kogust, eriti kontsentraatide puhul. Need tooted ei saa olla 100% keskkonnasäästlikud!
• Enamiku kodustest puhastustöödest saab kergesti tehtud igapäevaste, vähem mürgiste ja odavate ainetega, nagu söögisooda, pesusooda, äädikas, sool, sidrunimahl, taimeõli, seep ning booraks. Väga palju õnnestub ära teha ka lihtsalt veega.
• Väldi lõhnaainetega (amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool) tooteid, nagu näiteks õhuvärskendajad. Lõhnaained on sageli ohtlikud ega anna puhastusomadustele midagi juurde.
• Hoidu desinfitseerimisvahenditest ja toodetest, mis on väidetavalt antibakteriaalse toimega.
• Kontrolli koostisaineid isegi siis, kui toote nimetuses on "naturaalne", "looduslik", "valmistatud naturaalsetest/looduslikest koostisosadest" või "mahe", sest ka neisse vahenditesse võib olla lisatud mitmeid sünteetilisi ühendeid.
• Arvesta, et tavaline väide "biolagunev" on eksitav, kuna kõik sellised tooted on biolagunevad. Küsimus on, kui kiiresti see juhtub: vahe võib olla tundides või päevades, kuid ka kuudes või aastates...
• Doseeri pesupulbrit mõistlikult, kuna üledoseerimisel ei tee see riideid puhtamaks, küll aga raiskab ressursse.
• Pesu pestes loputa seda hoolikalt veega.
• Vees lahustamisel vala kodukeemiavahend vette, siis aurustub seda vähem.
• Eelista pesugeele, -vedelikke või -graanuleid, sest pulbrid lenduvad kergemini.
• Majapidamistöid tehes kanna kummikindaid.
• Hoia puhastustooteid kinnises kapis korgituna, soovitatavalt abiruumides, kus harvem viibitakse. Jälgi, et nad ei oleks lastele kättesaadavad. Ära vala kodukeemiavahendeid mõnda teise pudelisse (kus tavaliselt hoitakse toitu või jooki).
• Võimaluse korral eelista ökomärgisega tooteid.
Allikad: www.bioneer.ee; www.mayeri.ee; www.roheline.ee

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta veebruaris.