Kolmandiku oma elust peaksime me magama?

Et igale uuele päevale puhanuna vastu minna, peaksime kolmandiku elust magama. Pahatihti ei kipu me kiire elutempo juures uneaega väärtustama või ei suuda uinuda kohe, kui pea patja puudutab. Valged ööd teadagi und ei soodusta.

Spetsialistide sõnul kogeb vähemalt 50% täiskasvanutest ja 25% lastest unehäireid. Tüüpilisemad lapseea unemured on uneskäimine ja öised õudushood. Täiskasvanuil esineb kõige enam norskamist, painajalikke unenägusid ja unes rääkimist. Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ja unetus.

Oluline uni
Üldjuhul peaks suutma uinuda 10–30 minuti jooksul pärast voodisse heitmist. Unetsükkel koosneb pindmisest unest, süvaunest ja unenägude unest ning neist kõik on vajalikud keha füüsiliseks taastumiseks ja vaimse tasakaalu säilitamiseks. Kuna õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommiku lähenedes omakorda unenägude uni, tuleks puhanud enesetunde saavutamiseks magada piisavalt. Täiskasvanu vajab heaks päevaseks toonuseks 7–8 tundi und. Oluline ei ole mitte lihtsalt une, vaid täisväärtusliku une aeg, kus süvaund on vähemalt viiendik ja unenägude und üle viiendiku.
Peamised vaevused, mida unetud kurdavad, on uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. "Unetu on kaotanud kontrolli võime üle magada, teda vaevab, et peab olema ärkvel sellal, kui sooviks magada," ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater Tuuliki Hion. "Kurnatud olek, survetunne peas, liiva täis silmad, südamekloppimine... Enam ei soovita tegeleda endisel määral hobidega, kaob isu osa võtta pereliikmete elust, väsimuse tõttu soovitakse edasi lükata töökohustusi ja pääseda puhkama. Unetus võib põhjustada ärevust ja depressiooni."
Tervelt 70%-l unehäirete all kannatajatest esineb probleeme päevase toimetulekuga. Napp uni võib kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Halvenevad mälu ja suutlikkus keskenduda, töö- ja õppimisvõime. Unetutel on suurem tõenäosus haigestuda südamehaigustesse ja diabeeti. Väsimuse ja unisuse tõttu on vähemagajatel kaks korda suurem risk sattuda autoõnnetusse.

Unetu magamistoas
Primaarset ehk ilma ilmse põhjuseta unetust ei tekita mingi kindel haigus, vaid uinumist takistavad stress, muretsemine, äkilised elumuutused ja muud häirivad välistegurid, mis võivad sundida ka liiga vara ärkama. Nädalaid ja kuid kestvate uneprobleemide taga võib aga olla kehaline või psüühiline haigus. Krooniliseks muutunud unetus ei pruugi algse põhjuse taandumisel taganeda, kuna unetuseseisundit hoiab alles liigse ärksuse nõiaring, mis on kujunenud justkui keha ja vaimu halvaks harjumuseks. Unetu ei ole pahatihti unine ei päeval ega öösel, kuigi kurnatus ja tegutsemisvõime vähenevad. Voodisse minnes võidakse küll olla unine, uni läheb aga varsti ära.
Unespetsialistid hoiatavad, et und segava norskamise korral ei ole sugugi tegu ainuüksi lähedasi häirivate detsibellide, vaid tõsise terviseriskiga. See on salakaval unelämbustõbi ehk uneapnoe, mille tagajärjel võivad ajapikku areneda kõrgvererõhktõbi, südame rütmihäired, südame- ja ajuinfarkt, diabeet. Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiit, mille käes vaevleb uneajal kogu organism rakutasemel, võideldes "nähtamatu vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast.
Meie unevajadust ja erksust reguleerib suuresti unehormoon melatoniin, mida on stressi ennetamise ja vananemise pidurdamise tõttu nimetatud ka "nooruse hormooniks". Käbinääre asub melatoniini tootma pimeduse saabudes. Unehormooni tase on kõige kõrgem öösel ja väheneb tunduvalt päikesetõusuks – seepärast me valguse süvenedes ärkamegi. Seega – mida pimedam magamistuba, seda parem uni. Valguskindlad rulood või kardinad tasuvad end kindlasti ära!
Vanuse kasvuga melatoniini süntees paraku väheneb ning seetõttu on unehädadel alates keskeast tendents süveneda. Üleminekuaastad lisavad üllatusi katkendliku une, kuumahoogude ja tualetti mineku vajaduse näol. Nõnda ärkavadki paljud vanaemad enne kukke ja koitu. Kuid mitte ainult nemad – Eestis kannatab unehäirete all ligi 10% inimestest.

Pimedusehormoon
Ravimitest kasutatakse unetuse raviks sageli uinuteid ja rahusteid, ent neid võib pruukida ainult lühiajaliselt, sest need põhjustavad sõltuvust. Apteegi käsimüügis on saadaval mitmesuguseid ravimtaimi sisaldavaid tablette, tinktuure ja teesegusid. Ravimtaimedest on rahustava toimega naistepuna, meliss, humal, liivatee, palderjan, aedtill. Kui unehäired on tekkinud mõne kindla haiguse kaasnähuna, tuleks kõigepealt ravida unehäireid põhjustavat tõbe ja alles hiljem (juhul kui häired püsivad) tegeleda spetsiaalselt unehäirete ravimisega.
Parema une tarvis saab mõndagi ise ära teha. Olulisem kui tablettravi on parandada oma unehügieeni: tuleb ärgata ja magama heita iga päev samal ajal. Tähtis on seegi, et voodi oleks koht, mida kasutatakse ainult magamiseks – magamistuppa ei maksa kaasa võtta tööprobleeme, telefoni ega plaani partneriga tüli alustada. Ka teler ei sobi magamistuppa. Hoiduda tuleks raskest kehalisest koormusest ja rohkest söömisest enne magamaheitmist, samuti päevastest uinakutest.
Magamistuba ei tohi olla liiga külm ega soe, ideaaltemperatuur on 16–18 kraadi. Ja mida vähem on seal üleliigseid asju – elektroonikat tuleks lausa vältida –, seda parem tuleb uni. Kasu on regulaarsest spordiga tegelemisest ning alkoholist ja sigarettidest loobumisest. Kui und ei ole, pole mõtet ronida voodisse paaniliselt lambaid lugema. Selle asemel võiks tegeleda näiteks käsitöö või lugemisega. Vähemalt kuus tundi enne voodisse minekut ei tasu tarvitada kofeiini sisaldavaid jooke. Telekavaatamine ja arvutitöö soovitatakse lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut.
Arstid on üha enam veendumusel, et nn puuga-pähe-preparaadid, nagu uinutid ja rahustid, ei ole unetuse vastu võitlemisel kõige tõhusam lahendus. Kui avastati, et melatoniin meie kehakella reguleerib, asuti tootma ka vastavaid preparaate, mille manustamine on näiteks Ameerikas lausa moevooluks kujunenud.
Melatoniin taashäälestab organismi bioloogilise kella, kutsudes esile loomupärase väsimuse ja unisuse. Sageli kasutatakse melatoniini reisil suure ajavahega riikidesse, et organism kiiremini uue ajaga harjuks. "Kuna melatoniini uinumist soodustav toime on kõige märgatavam valgel ajal, sobib see hästi ka unehäirete all kannatavatele vahetustega töötajatele, kes vajavad uinumist päevasel ajal öise vahetuse järel," soovitab unehäirete spetsialist dr Tuuliki Hion.
"Melatoniinist võib abi olla inimestel, kelle loomulik magamisaeg on tavapärasest tunduvalt hilisem või varasem. On leitud, et melatoniin lühendab une saabumise aega kõrge vererõhuga patsientidel."

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2013. aasta juunis.