"Kõhulahtisus on tegelikult organismi kaitsereaktsioon. Niiviisi üritab organism vabaneda ärritajast," selgitab Mähe perearstikeskuse perearst dr Vanda Kristjan.

Kõige sagedasem põhjus
on mõni viirushaigus, ka toidumürgistus. "Ka näiteks adenoviirus võib põhjustada kõhuvaevusi, iiveldamisest-oksendamisest kõhulahtisuseni välja," ütleb perearst.
Kui inimene on mingi toidu suhtes allergiline, siis seda süües läheb tema iste pehmeks või vedelaks, lisaks hakkab kõht valutama. Äkiline kõhulahtisus aga arsti sõnul allergiale iseloomulik ei ole. Küll võib kõht valutada ja lahti minna, kui laktoositalumatuse all kannatav inimene piimatooteid tarbib.
"Kui kõht on lahti, ei soovitata üldse mingeid piimasaadusi süüa. Piim ei soodusta seedetrakti rahunemist, pigem vastupidi. Valkude seedimine nõuab juba iseenesest organismilt rohkem energiat, aga organism on kõhulahtisuse korral niigi ärritatud," hoiatab dr Kristjan piima eest.
Kõhulahtisus võib olla äge, aga ka krooniline. "Äge lahtisus tähendab, et vaevus tekib äkki ja väljaheide ongi vesivedel. Põhjus on enamasti teada ja olukord leeveneb nädala-paari jooksul, kuni kogu seedeprotsess normaalseks muutub. Kroonilise kõhulahtisuse taga võib aga olla väga palju erinevaid põhjusi. Näiteks ärritatud soole sündroom, reumaatilised kroonilised soolehaigused, Crohni tõbi jm, mille korral on vaja juba eriarsti hinnangut. Nii ongi, et kui kõhulahtisus on häiriv ja perearst ei leia esmaste uuringute järel põhjust või on põhjus selline, et ravi ei kuulu tema kompetentsi, saadetakse patsient edasi eriarsti juurde – enamasti gastroenteroloogi jutule," selgitab perearst.
Tihti on kõht lahti päris pisikestel ilmakodanikel. Ja siinkohal peaks vanem tohtri sõnul väga tähelepanelik olema: "Ka tital võib olla viiruslik kõhulahtisus. Aga kuna imiku organismi mahub vedelikku vähe, siis juba väike kõhuhäire võib vedelikubilansi tasakaalust välja viia. Nii et vedeliku andmine on väga oluline. Kui laps on loid, tal on palavik ja kõhulahtisus ei taha mööduda, peaks ta küll haiglas arstide järelevalve all olema."

Mida teha?
Kui kõht on lahti, tuleb söömisega pausi pidada 6–8 tundi. "Seedetrakt kaitseb end, ta ei suuda toitu seedida ja n-ö lükkabki organismi puhtaks," põhjendab tohter ajutise nälgimise vajadust. Äärmisel juhul sobib toiduks puljong. Mis aga ei tähenda, et juua ei tohi – jooma lausa peab, sest lahtise kõhu korral on organismi vedelikukaotus väga suur. Tark on juua lonkshaaval.
Kui aga kõhulahtisusega kaasneb ka oksendamine ja vedelik ei püsi sees, võib haige üsna nõrgaks jääda. Sel juhul peaks arstilt nõu küsima. "Võib-olla vajab inimene vedeliku manustamist muul moel, näiteks tilguti all. Seda ei saa teha kiirabi, sest tilkinfusioon võtab aega. Nii et kui olukord tundub hull, on õige pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda," soovitab perearst.
Tugeva kõhulahtisuse korral ei kaota haige mitte ainult vedelikku, vaid ka elektrolüüte, eriti kaaliumi, mis on tähtis normaalseks rakkude funktsioneerimiseks ja südametegevuseks. Apteegis on müügil spetsiaalsed segud, milles peale vedeliku ka vajalik kogus elektrolüüte.
Juua tuleks mineraalaineid sisaldavaid vedelikke. Kõige enam sobib mineraalvesi, mis peab aga tingimata olema gaasita, sest gaseeritud vesi ärritab seedetrakti ebasoovitavalt. Kindlasti ei maksa lahtise kõhu all kannatajal juua kohvi ega kanget teed, sest need stimuleerivad urineerimist, sel juhul on vedelikukaotus aga enesestmõistetav. Dehüdratsiooni tekitab ka alkoholi tarvitamine.
Nagu mürgistuste, nii ka lahtise kõhu korral aitab rohke söetablettide võtmine. "Süsi seob toksilisi aineid ja viib need organismist välja. Isegi kui süsi ei toimi, halba ei tee see kunagi. Ainult seda peab meeles pidama, et süsi muudab väljaheite tumedaks ehk söekarva. Mõni inimene, kes seda ei ta, on olnud hirmsasti ehmunud – et mis kole asi nüüd minuga lahti on."
Paljud on abi saanud ka müügil olevaist loodustoodetest, näiteks need, kes on pikka aega kõhulahtisuse all kannatanud seedetraktis vohama hakanud Candida albicansi (inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluv pärmseen) tõttu.

Abi probiootikumidest
Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavaid preparaate. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse lõpp-produkte on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Lisaks takistavad probiootilised bakterid haigustekitajate kinnitumist sooleseinale.
Probiootikume soovitavad arstid tavaliselt tarvitada siis, kui käimas on antibiootikumikuur. Aga head on need ka kõhulahtisuse korral. "Probiootikumid rahustavad seedetrakti, aitavad kaasa seedimisele ja pärsivad viiruste elutegevust organismis. Probiootikume on erinevaid: mõnes preparaadis on ainult piimhappebakterid, mõnes lisaks ka nn head pärmseened. Lastele on probiootikume saada ka pulbrina, mida võib joogi sisse segada," selgitab arst.
Iga inimene on erinev. Üks saab kõhulahtisuse vastu abi probiootikumidest, teine loodustoodetest, kolmandat aitab süsi. Ei tasu unustada ka vanaemade retsepte, mis mitme põlvkonna jooksul läbi proovitud. Alati ei peagi võib-olla klassikalisi ravimeid võtma.

Kõhulahtisuse sagedasemad põhjused:
• viirusnakkus (rotaviirus, adenoviirus jm)
• salmonelloos
• ärritatud soole sündroom
• antibiootikumidest tingitud kõhulahtisus
• Crohni tõbi
• haavandiline koliit
• toidumürgistus
• muud mürgistused (mürgised seened, plii, elavhõbe, vask, arseen)
• soole verevarustuse või lümfiringe häired
• pimesoolepõletik
• soolesulgus
• sapipõiepõletik

Rahvalikke vahendeid kõhulahtisuse raviks:
• mustikad (toorelt, kuivatud marju leotada või teha neist keedis)
• kadaka- ja raudrohutee
• lepaurvavesi
• koirohutee
• raudrohutee
• kalmusejuuretee
• tammekooretee
• oblikad (toorelt või keedisena)
• angervaksaõietee
• arnikatee
• põdrasamblatee
Allikas: herba.folklore.ee/

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2012. aasta juulis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid