Rasedusaegne depressioon on ohtlik nii emale kui ka veel sündimata lapsele

Ravimata depressioon võib põhjustada raseda naise suitsiidset käitumist, viia vale toitumiseni, tekitada vajaduse alkoholi liigtarvitamise ja suitsetamise järele. Need tegevused omakorda võivad põhjustada enneaegset sünnitust, lapse väikest sünnikaalu, arenguprobleeme ja ärrituvust.

Suhteprobleemidest tingitud
Rasedusdepressioon jääb tihti diagnoosimata ja selle tagajärgi ei teata. Rasedusdepressiooni võib kahtlustada, kui raseduse ajal on emal järjest kahe või enama nädala jooksul kas kõik või mõned järgmistest sümptomitest:
 püsiv kurbus,
 keskendumisraskused,
 uneprobleemid – magatakse kas liiga vähe või liiga palju,
 huvi kadumine tegevuste vastu, mida tavaliselt nauditakse,
 korduvad mõtted surmast või enesetapust, lootusetuse tunne,
 ärevus,
 süü- või väärtusetuse tunne,
 toitumisharjumuste muutumine.

Rasedusdepressiooni põhjuste loetelu hõlmab ka raseduskriisi põhjuseid: suhteprobleemid, kalduvus depressioonile (perekonnas või naisel endal on esinenud depressioon), viljatusravi, eelmise raseduse katkemine, stressirohke elu, rasedusega seotud komplikatsioonid – kõrvalnähud või kõrvalekalded normidest, alandamine või muu emotsionaalne trauma minevikust.

Nagu arvata võib, on esikohal suhteprobleemid. Need tekivad seda kergemini, mida emotsionaalsemad suhted meil teistega on. Me ju hoolime oma elukaaslasest, pereliikmetest ja parimatest sõpradest, neile on meil kõige suuremad ootused – ja just nendel on võimalik meid kõige enam haavata.
See, kuidas inimesed omavahel kriisiolukorras teineteise toetamisega toime tulevad, on nende suhte ja isiksuse mõõdupuu ning väljakutse senistele suhtlemisoskustele. Just kriisis, kus on kõige keerulisem emotsionaalselt tasakaalukas olla, selgub, kes on sõber, kes vaenlane.