Mis on vaseliin?
Vaseliini tehakse toorõli töötlemise käigus saadud ainest ning seda kasutatakse sageli nii kuiva naha kui ka löövete ravis.

Mis teeb selle nii kahjulikuks?
Kuigi vaseliini ei peeta just kuigi ohtlikuks, võib selles olla koostisosi, mis on kantserogeensed. Kuigi väidetavalt on vaseliini tegemisel kõik need ained juba eemaldatud, siis leidub kindlasti ka neid tootjaid, kes pole seda nii põhjalikult teinud.

Nahale kantuna jätab vaseliin küll mulje niisutatud nahast, kuid tegelikult ummistab see samal ajal poore ning ei lase ligi ei õhku ega niiskust. Kindlasti ei tohiks vaseliini panna ebapuhtale näole, sest see sulgeb mustuse pooridesse.

Tõsisemate nahaprobleemide nagu akne ja rosaatsea puhul peaks vaseliinist kindlasti hoiduma. Ka need, kes armastavad oma katkistele ning tundlikele ninadele seda määrida, peaksid ennem mõtlema, sest, kui vaseliinis sisalduv petrolaatum peaks sattuma kopsudesse võib see tekitada kopsupõletikku. Seda siiski õnneks ainult sagedasel kasutamisel.

Miks inimesed seda kasutavad?
Õigesti kasutades võib see osutuda vägagi efektiivseks. Kuna tegemist on mineraalse õliga, siis see mitte ei niisuta, vaid hoiab niiskust sees.

Millised on teised alternatiivid?
Sarnase tulemuse saab ka kui kasutada veidi looduslikemaid aineid sisaldavaid tooteid. Näiteks, tooted, mis sisaldavad mesilasvaha, kookoseõli, oliiviõli, sheavõid ning kakaovõi on sama efektiivsed niiskuse lukustamisel ning pole samas nii riskantsed.

Allikas: Huffington Post