Kas liigesehaigused on eakate probleem ja kui palju inimesed on ise süüdi?
1. Liigesevaevused on elatanud inimeste probleem
Müüt. Ka keskealistel ja noortel on liigestega probleeme, kuid need lähevad enamasti ise üle. Tavaliselt on need põhjustatud liikumise või tööga seotud ülekoormusest. Enamjaolt vaevused kaovad, kui vähendada koormust ehk parandada liikumise tehnikat, muuta treeningute sagedust või töö ergonoomikat.
Põletikulised, reumalaadsed liigesehaigused võivad märku anda juba lapseeas. Kõige levinum liigesehaigus ehk osteoartriit tekib 50. eluaastates.
2. Naksuvaid liigeseid põhjustab liigesehaigus
Müüt. Ka normaalne, terve liiges võib naksuda ja selle kohta on erinevaid teooriaid. Üks nendest väidab, et naksumist tekitab rõhu vaheldumine. Põhimõtteliselt on liiges suletud õhukindel õõnsus, ja kui seda venitada, tekib sinna ruumi. See ruum täitub organismis olevate gaasidega, näiteks lämmastikuga.
Liigeseõõnsuses tekib rõhu vaheldumine, mis põhjustab naksumist.
Kui aga naksumisega kaasneb nädalaid kestev valu ja paistetus, tuleb pöörduda arsti poole, sest tegu võib olla meniskikahjustusega. Pikalt kestnud meniskikahjustus võib tekitada kraapivat häält.
3. Paistes liigest tuleb kohe näidata arstile
Nii ja naa. Paistes liigese pärast ei pea kohe valvearsti juurde tormama. Kui tegemist on väiksema hädaga, aitab tavaliselt külm, sobiv asend, tugiside ja valuvaigisti. See pole õnneks raketiteadus.
Kuid kui liiges on paistes, punetav ja tekib palavik, peab kohe arsti juurde minema. Liigeses võib olla bakteriaalne nakkus, mille ravi peab alustama kiiresti.
4. Liigesehaigused on enda viga
Müüt. Mingid liigesehädad on peaaegu igaühel. Liigesekõhred, mis leevendavad lööke ja tagavad sujuva liikumise, moodustuvad kollageenikiududest. Vananedes nende kiudude elastsus väheneb ja kahjuks see ei uuene.
Igal teisel üle 65-aastasel on liigesehädad. Kümme aastat hiljem vaevavad liigesehaigused juba üheksat inimest kümnest. Vigastus tekib mitme teguri koosmõju tagajärjel ja selles pole mõtet ennast süüdistada. Geenide osa võib olla umbes 60 protsenti, ja vanemaid ei saa me valida. Küll aga saame valida mittesuitsetamise ja seda tasubki teha, sest suitsetamine nõrgendab liigeste tervist.
Ehkki sporditraumad võivad tekitada tõsiseid liigesevigastusi, kaitseb liikumine meie liigeseid, nii et vigastuse hirmus ei maksa jätta liikumata. Liikumine aitab hoida ka normaalset kehakaalu – teatavasti on ülekaal üks peamisi liigesehädade põhjuseid, ja seda mitte ainult jalgade, vaid ka sõrmede puhul. Lisaks hoiab tervislik liikumine kõhred elastsetena: kuna kõhres ei ole vereringet, saab kõhr vajalikud toitained ümbritsevatest kudedest ja liikumine aitab sellele kaasa.
Kas paratsetamool või rahulik lamamine aitavad liigesevalu vastu ning millised on müüdid valuvaigistite kohta, saab lugeda siit:
