Apteeker puukentsefaliidist: kuidas levib, millised on sümptomid ja kuidas ennetada
BENU Papiniidu apteegi proviisor Margot Lehari selgitab, kus puugid meid varitseda võivad ja kuidas end kaitsa tõsise puukentsefaliidi eest.
Eesti on puukentsefaliidi leviku poolest üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas. 2017. aastal oli Terviseameti andmetel 87 puukentsefaliidi haigusjuhtu, mida oli 7,4 % enam kui 2016. aastal. Enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.
Kuidas puukentsefaliit levib?
Proviisor Margot Lehari sõnul levitavad Eestis puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki, kelleks on võsapuuk ja laanepuuk. “Kuna Eesti on puukentsefaliiti nakatumise kõrge riski piirkond, ei pruugi me puugiga kokku puutuda ainult metsas või heinamaal, vaid puugi võib üles korjata ka koduaia murult,” selgitab Margot Lehari. Proviisor lisab, et ajalisel skaalal on puugid kõige aktiivsed perioodil, mil õhutemperatuur on 5-7˚C. See tähendab, et suurim oht puugiga kokkupuutuda on enamjaolt aprillist oktoobri-novembrini.
“Puukentsefaliit levib viirust kandvate puukide süljega ning haiguse edasikandumine võib toimuda kõigest mõne minuti jooksul pärast puugihammustust. Seetõttu ei saa end regulaarse puugikontrolli ja leitud puukide kiire eemaldamisega puukentsefaliidi infektsiooni eest kaitsta erinevalt puukborrelioosist, mis vajab edasikandumiseks pikemat aega,” tõdeb apteeker.
Millised on puukentsefaliidi sümptomid?
Puukentsefaliit on haigus, millel on üldjuhul kaks eristuvat faasi. “Haigus võib avalduda kõrge palaviku ja iiveldusega. Sümptomid hakkavad ilmnema alles 4–28 päeva pärast nakatumist ja kestavad tavaliselt kaks kuni 7 päeva. Enamikul juhtudel ongi infektsioon sellega ka lõppenud. Ent pärast palavikuvaba perioodi- kaks kuni 10 päeva, tekib osadel patsientidel entsefaliit,” kirjeldab Lehari haiguse kulgu. Haiguse teist faasi iseloomustavad kõrge kuni 39 °C palavik koos meningiidi või radikuliidi nähtudega või siis segatud neuroloogilised sümptomid nagu tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine ja peapööritus. Esineda võivad ka teised neuroloogilised sümptomid nagu teadvushäired, krambid või halvatus,” toob proviisor valja. Paljudele patsientidele jäävad haigusest kauakestvad või lausa jäädavad kesknärvisüsteemi häired, nagu mäluprobleemid, kuulmispuue, jäsemete halvatus või lihasnõrkus.
Kuidas ennetada haigestumist?
Antibiootikumidest puukentsefaliidi korral abi ei ole ja ravi saab olla ainult sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav. “Õnneks on puukentsefaliidi vastu võimalik end vaktsineerida ja sel moel tõsist haigust ennetada. Eestis, kui kõrge nakatumisriskiga piirkonnas, on see kindlasti kõigile soovitatav,” sõnab Margot Lehari ja märgib ära, et kindlasti on enim ohustatud need, kes oma töö või hobiga seoses palju looduses viibivad. Lahari tõdeb, et vaktsineerida võib aasta ringi, kuid puukide leviku perioodil võib seda teha kiirskeemi järgi. “Vaktsineerimiseks ei ole kunagi hilja, kuid igal konkreetsel juhul tasub nõu pidada oma pereõe või perearstiga,” soovitab apteeker.
