Pereterapeut: kui telefonid ja Facebooki kontod on vabalt vastastikku kättesaadavad, tekib usaldus
Kui näiteks mees põikleb oma minevikku puudutavatest vastustest kõrvale: „Ah, see oli nii ammu!“ või „Mis tähtsust sellel kõigel enam on!“ või räägib äärmiselt üldiselt: „Eks ma ole enne ka ikka elanud, ega sa mul esimene ei ole,“ siis muutub kõrge usaldusvajadusega naine valvsaks. Turvatunne ei saa suhtes tekkida, kui kaaslased enda kohta olulist infot ei jaga, kirjutab pereterapeut Kärt Kase raamatus „Kuidas hoida armastust?“.
Oluline on, et mõlemad paarilised teavad, milliseid emotsioone üks või teine käitumine tekitab; et räägime avameelselt oma päevast, tulevikuplaanidest ning ka varasemast elust, eriti nendest sündmustest, kus avaldus mõni nõrk koht või just tugevus.
Kõige tervitatavamaks muide loetakse seda, et partnerid jagavad omavahel kalendrit ja märkmikku ning Facebooki kontod ja telefonid on vabalt vastastikku kättesaadavad. See loob juba iseenesest usaldust ning ehk ka olukorra, kus ei tekigi tegelikult teise asjade vastu huvi. Positiivne on ka see, kui eelarve ja kulude arvepidamine on ühine ehk nähtav.
Vastuvõtule tulevad Jaana (43) ja Mark (45), kes on koos olnud 15 aastat. Jaanal on eelmisest kooselust 17-aastane tütar Olivia, kes elab nendega koos, ning paaril on 13-aastane poeg Max. Jaana on küünetehnik ning eraettevõtja. Mark on arborist ehk töötab reeglina puu otsas üle Eesti. Margi ja Jaana probleemiks on usalduse puudus. Milles see väljendub?
Jaana kurdab, et kuna Margi töö on üle Eesti, siis tegelikult ta ei tea kunagi, kus ja kellega mees on. Mark võib väita, et on tööl ja ei saa puu otsas olles telefoni võtta, aga Jaana kahtleb, kas see nii ka päriselt on.
„Mida sa siis teed, kui sa ei usalda?“
„Helistan, pahandan temaga, kui ta koju tuleb… küsin küsimusi.“
Mark täiendab, et asi on läinud isegi nii ekstreemseks, et Jaana on tema ülemusele helistanud, et üle kontrollida, kas juht nimetab sama objekti mida Mark. Jaana on teinud laste ees stseene, sõimates Marki ja nimetades teda litsiks meheks. Olivia oligi muide see, kes soovitas neil psühholoogi juurde minna.
Margi jaoks on taoline käitumine tekitanud soovi põgeneda, sest „sellise naisega ei suuda küll enam kaua koos elada“. Tundub, et Jaana on Margi eemaldumissoovi tajunud ja seda enam ärevamaks muutunud, teda süüdistanud ja üle kuulanud, otsides tema jutus vasturääkivusi, mille peale Mark tahaks kujundlikult juba Alaskale putkata. Käime vastastikuse käitumise ahela läbi ja korraga jääb Jaana vait. „Kas sa sellepärast hoiadki minust eemale, et ma olen hull?“ küsib ta siis. Mark vastab, et ta ei arva, et naine on hull, vaid lihtsalt liiale läinud oma kahtlustuste ja armukadedusega.
„Kui kaua see probleem on kestnud?“ Jaana jaoks on asi selge: ta kinkis Margile eelmiseks sünnipäevaks kokakursuse kinkekaardi. Mark käis seal umbes pool aastat tagasi ära ja tagasisidena ütles mokaotsast, et tore oli. Kuidagi sattus Jaana Margi Facebooki lehele, kus ta sõbraks oli tekkinud keegi võõras naisterahvas. Lisaks avastas Jaana samast sõnumitest, et seesama naine – keegi Nele – oli Margiga flirtivaid tekste vahetanud.
Mark ei suutnud rohkem vaikselt kuulata ja segas vahele, et see kõik on tugevasti liialdatud versioon sellest, mis tegelikult juhtus, ning et tema peaks hoopis pahane olema, et Jaana tema asjades sorib. Olen nõus, et kui soovitakse teise ausust ja avatust, siis peaks seda ka ise olema. Jaana vaidleb vastu, et ta ei läinudki nuhkima, vaid lihtsalt sattus sinna, kui interneti lahti tegi, ja kui ta poleks ise detektiivi mänginud, polekski ta teada saanud, et Mark „ajab liini teise naisega“.
Uurin, millal Margi jaoks probleem alguse sai. Minu kõhutunne ütleb, et tõenäoliselt varem. Mark avaldab, et pärast seda kui Jaana ta n-ö vahele võttis, pole olnud päevagi, mil ta poleks tundnud, et naise arvates ta valetab. Nii et „umbes viis kuud on see jama kestnud“. Mind huvitab, mil määral Mark enne kokakursust tundis, et nad on üks tiim sarnaste huvide ja ühiste hobidega. Mark avaldas, et nad on üldiselt olnud terve kooselu aja iseseisvad, aga sellest ajast, kui ta arboristiks õppis (ehk kolm aastat tagasi) ja hakkas nädala kaupa kaugemates Eesti nurkades viibima, on tal kontakt Jaanaga lahjemaks muutunud.
Jaana on nõus ja lisab, et kui nad käisid enne ikka õhtuti vahel koos jalutamas, teatris ja söömas või rääkisid niisama juttu, siis mehe lähetuste ajal nad praktiliselt üldse ei räägi. Miks? Mark keskendub sel ajal tööle, et saaks võimalikult ruttu objekti valmis ja koju. Õhtul on ainuke mõte midagi süüa ja siis magama minna.
Jaanale jällegi ei meeldi telefonis rääkida. Tema meelest peaksid inimesed kokku saama ja suhtlema silmast silma. Siis saab ka miimikat näha ja kasvõi kätt silitada (kui jutt käib oma mehest).
Lõpetame siinkohal kohtumise ja kuna nad on pannud järgmise aja juba nelja päeva pärast, siis saame varsti jätkata. Kodutööd veel ei anna.
Päevikukatked
Jaana
Ma kuulasin Margi juttu ja mulle jäi mulje, nagu ta kirjeldaks mingit hullu ja hüsteerilist naist, samas ta rääkis ju minust. Kas mina olen selline?! Loomulikult on ta pärast Nele intsidenti minu teravdatud tähelepanu all, aga oma arust ma olen ikka normaalne. Ja see, mida ta väitis, et ma laste ees teda sõiman, seda juhtus täpselt üks kord pärast seda, kui ma Margi Facebooki kirjavahetust lugesin. Aga seda võis arvata, et ikka mina olen süüdi, mis sest, et tema teise seeliku järele jooksis.
Mark
Lõpuks sattusin rääkima ka ühe naisega, kes automaatselt ei järeldanud, et ma olen üdini patune inimene ja petan oma naist igal võimalusel. Kui tüütu ja väsitav on sellise kuvandiga elada ja selle vastu võidelda! Kuidas ma tõestan, et ma pole kaamel?
Ma ei ole kunagi armukadeduseks põhjust andnud, rääkimata usalduse kuritarvitamisest, ja siis ühest asjast läheb selline lumepall veerema, et lõpuks saab sellest laviin, mis minust teerullina üle sõidab.
Teraapia
Mark tunneb vajadust selgitada, kuidas kogu Nele lugu tegelikult oli. Kuulan ta ära. Nad tutvusid lihatoidukursustel, kus oli kuus osalejat ja Nele oli ainuke naine. Margi arvates püüdsid teised naisega juttu teha ja nalja visata, aga tema oli täiesti neutraalne, vaatas pigem seda pealt ja muigas omaette.
Kursus oli kolmel õhtul. Teisel õhtul pidid nad paarid moodustama ja roa valmistama ning kui Nele tuli küsima, kas tohib Margiga koos kokata, siis loomulikult oli ta nõus. Miks ta oleks pidanud keelduma? Õhtu jooksul rääkisid nad ainult söögitegemisest ja sellega seonduvast ning Nele pakkus, et saadab Margile näiteks FB kaudu paar Vietnami liharoa retseptilinki – nii nad FB-s sõbraks saidki. Mark katsetas ühte retsepti ja kirjutas, et liiga vürtsikas tuli. Nele vastas selle peale, et ta ongi vürtsitüdruk.
Mark arvas, et teeb nalja, ja kirjutas, et vähemalt ei ole pipar. Ta tõdeb nüüd, et see oli natuke lame ja võis kõlada kahemõtteliselt, eriti kui Jaana seda luges. Üldiselt aga vahetasid nad lihtsalt vastastikku mõnda retsepti ja pärast kursust kohtunud pole.
Vaatan, et Jaana kuulab suure huviga. Selgub, et see on esimene kord, kui ta seda seletust kuuleb, sest kui Mark tahtis tookord rääkida, siis Jaana ütles, et ei taha detaile; et „see on nii vastik, etta tahaks oksendada“, pannes sellega Margil suu kinni. Margil jäi mulje, et Jaana otsustas ära, mis juhtus, ning teda ei huvitanudki mehe jutt. Jaana tõdes, et pärast seda pipra juttu ta enam edasi ei lugenud, sest siis hakkas tal juba film silme ees jooksma.
Selgitan, et kui me ei tea infot, siis tihtipeale täidame loos olevad tühikud enda jaoks kõige hullema stsenaariumiga ning kui seda veel peas ketrame, hakkamegi seda uskuma kui tõde. Jaana nõustub, et see võis nii olla, aga lisab, et ta ei tea ka, et see pole tõde. Mind intrigeerib see, kuivõrd kähku Jaana usaldamatus tekkis ja et tema meelest oli välistatud, et Mark võib olla puhas poiss.
Palun neil rääkida oma kohtumise loo. Ja mis selgus: suhte alguses oli Jaana Margi armuke ning nad suhtlesid sageli sõnumite vahendusel. Jaana oli selleks ajaks Olivia isast lahus – kusjuures sellepärast, et ta sattus sõna otseses mõttes peale, kui mees lapsehoidjaga seksis, samal ajal kui laps magas. Ta oli endale lubanud, et rohkem litside meeste otsa ei satu ja teeb üldse mõneks ajaks vastassooga pausi, aga umbes kolme kuu pärast kohtas ta toidupoe ees korstnapühkijariietes Marki. Mees rääkis armsasti ühe koeraga, kes, nagu selgus, polnudki tema koer. Jaanale läks see kuidagi hinge, ta jättis auto pealt meelde firma nime ja kutsus Margi oma ema majja korstnat puhastama. Ise oli ka sel ajal seal.
Nad lobisesid maast ja ilmast ning Mark kutsus Jaana jalutama. Jaana küsis, kas võib käruga tulla, arvates, et selle peale kohkub mees ära ja võtab kutse tagasi, aga ei, ta oli rõõmsalt nõus. Selle eest sai Mark kümme plusspunkti.
Alguses nad olidki sõbrad ning neil ei tulnud üldse jutuks, mis suhteseis kummalgi on. Kui selgus, et Mark on oma naisest lahku kasvanud, lapsi neil ei ole, Jaana aga vaba, siis ei tundunudki, et nad midagi väga valesti teevad. Mark on nõus, et natukene oleks pidanud ootama päris suhte algusega… raske oli eksile öelda, et „meil on küll kõik hästi, aga kuna sa lapsi ei saa, siis ma ei saa sinuga jääda“.
Küsin Jaanalt, kuidas tema kogemused meestega on mõjutanud seda, mil määral ta usaldab oma praegust meest? Jaana avaldab, et kindlasti mängib rolli see, et tema endine mees teda pettis ja et ta alustas Margi armukesena – järelikult ei saa mehi usaldada. Lisaks ütles ta Margi kohta, et kui mees oli valmis seda oma eksile tegema, siis miks mitte kunagi ka temale.
„Kas vahepealsetel aastatel on Mark usaldamatuseks põhjust
andnud?“
„Ei ole.“
„Kuivõrd oli usaldamatus enne kokakursust mõlema jaoks teemaks?“
„Ei olnudki.“
Selgitan, et umbes kaks aastat läheb selleks, et teada saada, milline käitumine paarisuhet ohustab, ning see kõrvaldada. Selle perioodi lõpuks õpime käituma nii, nagu sellele suhtele sobib. Kui toimuvad suuremad muutused, mis suhet mõjutavad, puudutab see siis elukorraldust või karjääri, toimub ohu kõrvaldamise etapp väiksemal kujul taas.
Edasi saab lugeda Kärt Kase raamatust „Kuidas hoida armastust?“. Kirjastus Pilgrim 2018
(Kirjanduskonkursi "BESTSELLER 2017" I koht aimekirjanduse kategoorias.)
