Veenilaiendite tekkeks kõige tõenäolisema eelduse annab sama haigus vanematel
Veenilaiendite tekkimine on seotud geneetilise eelsoodumuse ja hormonaalse kõikumisega – seetõttu ei ole harvad juhud, kus esimesed võrgud või veenimügarikud jalgadel on nähtavad juba teismelisena.Kuigi veenilaiendid on inetu ja pikema aja peale ka tõsine terviseprobleem, on võimalik leida sellele hädale aegsasti sekkudes leida leevendust, selgitab veresoontekirurg Veronika Palmiste.
Just hormonaalse kõikumise tõttu seostavad väga paljud naised üle maailma veenilaiendite tekkimist laste saamisega. Sageli tõmmatakse raseduste ja visuaalselt koledate jalgade vahele lausa võrdusmärk.
Kõige tõenäolisema eelduse elu jooksul veenilaiendite tekkeks annab sama haiguse olemasolu vanematel. On ära tõestatud veenilaiendite haiguse pärilik eelsoodumus, mis on populatsioonis väga sage – vähemalt 30%-l meist. Ja kui lisanduvad kroonilised veenipuudulikkust soodustavat haigused, kehakaalu kõikumine, vähene liikumine, areneb veenilaiendite haigus kiiremini,“ toob tohter välja mõned põhjused veenilaiendite tekkeks.
Doktor Palmiste sõnul on kirurgi poole veenilaiendite korral mõtet pöörduda siis, kui ollakse huvitatud veenilaiendite agressiivsest korrigeerimisest – esmaseks eesmärgiks on, et veenilaiendeid ei oleks näha.
„Lihtsalt veenilaiendeid näitama või sukasoovituse saamiseks ei peaks minema kirurgi vastuvõtule, sest õnneks on erinevates meediakanalites juba piisavalt informatsiooni veenilaienditest ning kompressioonist,“ tõdeb arst, lisades, et tema juurde tulevad eelkõige juba varem informeeritud patsiendid, kelle puhul jätkatakse erinevate uuringute ja pärast seda juba erinevate meetoditega korrigeerimisega.
Kui uuringute alusel on selge haiguse ulatus, valitakse patsiendi jaoks sobivaim veenilaiendite korrigeerimise meetod. „Võimalik on nii tavapärane operatsioon kui ka väheminvasiivne skleroteraapia. Igasuguse tegevuse eesmärk on eemaldada nähtavad veenikomud ja hoida varikoos kui haigus kontrolli all,“ lisab veresoontekirurg.
Palmiste sõnul on veenilaiendite puhul valikuuringuks tõepoolest ultraheliuuring, mille puhul on tegemist mitteinvasiivse uuringuga, kus väga palju sõltub selle eesmärgist ja tegija oskusest.
„Veeniuuring ei ole valulik ning kindlasti hinnatakse veenisüsteemi nii lamades kui seistes. Korrektne uuring jala varikoosi puhul kestab vähemalt 20 minutit ning selle käigus seletatakse patsiendile uuringu käigus leitut.
Ultraheliuuring on veenihaiguse puhul jalal isegi eelistatum magnet- ja kompuutertomograafiale, sest ultraheli võimaldab hinnata dünaamikas veenide seisundit seistes. Teised uuringud sellist võimalust ei anna,“ tõdeb Palmiste, lisades, et ultraheliuuring on hädavajalik nende jaoks, kellel planeeritakse mingil moel varikoosi korrigeerimist.
Kindlasti on uuring kättesaadav ka nende jaoks, kes tahaksid oma veenisüsteemi enda jaoks kontrollida. Viimati nimetatud juhul on küll tegemist patsiendi jaoks tasulise teenusega.
„Veenilaiendeid esineb väga paljudel inimestel ja alati ei saa kõigist artiklitest konkreetseid vastuseid. Ikka ja jälle kohtan oma vastuvõtul inimesi, kes tahaksid varikoosi ainult näidata, tahtmata samas korrigeerimisest kuuldagi.
Sageli on patsiendid sellises seisundis oma kaasuvate haiguste tõttu. Olen täiesti nõus, et veenioperatsioon pole mõningatel juhtudel nende jaoks õige lahendus.
Samas tahaksid ka need inimesed teada, kas nende veenilaiendid on ohtlikud ja mida nad saaksid ära teha, et hoida olukord kontrolli all, lisaks seletust, miks nende olukord on just selline nagu on.
Nagu teada, on veenipuudulikkuse juures vaid kompressioonravi, mis väljapool kirurgilisi meetodeid tõestanud oma efektiivsust haiguse kontrolli all hoidmiseks,“ lisab veresoontekirurg.
Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla
