Arst: sinule, kes sa oled kroonilist valu põdeva inimese abikaasa või sõber

Kroonilist valu põdeva inimese jaoks on valu peaaegu alati temaga, ühel või teisel moel. Isegi headel päevadel ei lähe valu tingimata meelest ja halbadel päevadel ei jäta see ruumi peaaegu millelegi muule. Helena Miranda on aastaid valu-uuringutega tegelnud Soome arst, kes pani oma ravikogemused ja ka nõuanded lähedastele kirja raamatus „Võim valu üle”.

ABIKAASALE

Kui pere puhkuseplaanidest tuleb abikaasa valu ja väsimuse tõttu loobuda või kui pead ise tervemana tegema rohkem koduseid töid kui su haige abikaasa, siis on loomulik, et ärritus- ja vihatunded vahel pinnale kerkivad. Või kui su abikaasa halbadel hetkedel iseendasse tõmbub, väldib suhtlemist ega talu puudutamist. Kallistuski võib talle tunduda ebameeldiv, lausa valus, ja üksnes mõtegi seksist üle jõu käia.

Oled ehk frustreerunud või tunned ennast süüdlasena, et sa ei suuda abikaasa olemist kergendada. Püüad ehk peita oma abitustunnet ja väsimust, sest mõtled, et pead olema tugev, et pead olema perekonnas see, kes jõuab ja jaksab.

Aga sa pead mõistma ja aktsepteerima fakti, et sa ei suuda pakkuda lahendust oma abikaasa olukorrale, sest sellel ei olegi ühest lahendust. Sa ei peaks ka võtma endale liiga suurt vastutust abikaasa tegemiste pärast ega püüdma tema eest liiga palju ära teha, sest tõenäoliselt kulutaksid sa ennast sel moel läbi. Siis oleks teie suhtes juba kaks väsinud inimest.

Pigem kasuta oma jõuvarusid nii, et õpid pakkuma sellist toetust, millest su valust vaevatud abikaasal tõepoolest abi on. Ta hindab kindlasti su abi, kuigi ta alati ei oska ega suuda seda väljendada. Juba kuulamine ja kohaolemine – iseäranis neil halbadel hetkedel – on väga oluline.
Krooniline valu on väga isiklik asi. See võib tekitada tohutu üksindustunde. Tasub silmas pidada, et meile sisse programmeeritud kaitsesüsteemid võivad mõnikord funktsioneerida meile kahjulikul moel: need võivad ajendada inimest ümber oma valu kägarasse tõmbuma ja teistest eralduma. Väga paljud kroonilise valu kannatajad räägivad, et nad tunnevad end olevat abikaasale ja perekonnale koormaks. Nad võivad jõuda otsusele, et ei taha enam tüüdata lähedasi oma valu ja vaevustega. Tavaliselt ei ole selle tulemuseks muud kui valupõdeja enesetunde ja kogu olukorra halvenemine. Õpi mõistma oma abikaasa sõnades väljendamata sõnumit ja aru saama, millal ta valu on ägenemas. Võta siis veidi aega, et lasta tal kas või hetkeks hinge tõmmata, või võta ta sülle, kui ta seda soovib, silita ja ole ta lähedal. Õhuta teda rääkima oma enesetundest ja valudest.
Õpi rääkima, mis tunne on sinul, ja räägi ka oma ajutisest frustratsioonist või abitustundest. Tee seda positiivselt ja toetavalt. Kindlasti tahab su kroonilist valu kannatav abikaasa, et sa oma mõtetest ja tunnetest räägid, et temal ei oleks vaja neid mõistatada. Nii saab ka ta ise julgust rääkida oma tunnetest. See aitab luua teie vahele lähedussuhet, mis annab jõudu valuga toime­tulekuks.

Püüa säilitada positiivset õhkkonda ka siis, kui abikaasa rähkleb rasketes tundeseisundites ja maandab neid võib-olla sinu peal või süüdistab sind. See on kurnatud inimeste puhul tavaline ja inimlik, osalt teadvustamata kaitsereaktsioon; ära võta seda isiklikult. Kui abikaasa on puhanud ja ta vaevused on vähenenud, siis räägi talle, kui tähtis on siiski kõigest hoolimata näha olukorras ja teie ühises elus positiivseid asju. Räägi, missuguseid häid asju sina hindad. Mõelge üheskoos, milliseid selles raamatus kirjeldatud toredaid asju su abikaasa võiks teha, et talitseda paremini oma valusid ja ühtlasi säilitada aktiivsust. Te võite teha neid koos, teineteist innustades ja julgustades. Parematel päevadel on rohkem jõudu olla aktiivne, ja aktiivsus omakorda lisab neid paremaid päevi.

Käi vähemalt korra koos abikaasaga tema raviarsti juures, et saaksid rohkem teavet valu ja abikaasa seisundi kohta. Krooniliste valude põdejate omaste jaoks on tugirühmad, kust saab teavet ja tuge. Üks selliseid on Facebookis tegutsev soome­keelne rühm Omaiset kivun äärellä. Ära unusta hoolitseda ka omaenda tervise ja hea enesetunde eest ning püüa leida aega, et tegelda asjadega, mis sulle endale meeldivad.

SÕBRALE:

Iga valukannataja tahaks elada ilma valudeta või vähemalt nõnda, et homne päev poleks ettearvamatu. Krooniliste valude üks iseärasus on aga see, et vaevused võivad ägeneda ootamatult, ilma mingi erilise põhjuseta. Sellisel juhul võib su sõber, keda valu vaevab, tühistada kohtumisi ja ühiseid ettevõtmisi. Kui vahel nii juhtubki, siis kutsu teda jälle – üha uuesti. Ta hindab seda tõenäoliselt kõrgelt, kuigi ei oska seda ehk sõnutsi väljendada. Kroonilise valu põdeja jaoks on oluline tunda end soovitud kaaslasena, kuigi ta ei suudagi alati kaasa lüüa. Üksindus on halvem kui süütunne selle pärast, et ei suuda kohata sõpra nii sageli kui tahaks. Leppige kokku, et peate ühendust ka telefonitsi või interneti vahendusel. Ära solvu, kui su valukannatajast sõbral pole jõudu rääkida või sõnumeid vahetada just siis, kui sina ühendust võtad.

Paljud sõbrad ja lähedased tunnevad ennast teise valude ees abituna. Inimene, kellel endal valusid ei ole, ei oska arvata, mis tunne on taluda kroonilist valu ja kuidas see mõjutab elu. Aga kui ka ei suudeta samastuda teise olukorraga, võib siiski olla talle toeks. Palu oma sõbral rääkida, missugust toetust ja abi vajab ta headel päevadel ja missugust halbadel. Püüa säilitada positiivset ja toetavat hoiakut. Sul pole vaja otsida ja välja pakkuda sõbra valude võimalikke põhjusi, sest kroonilisele valule leitakse väga harva mingi üksainus põhjus. Kui valust vabastav abivahend oleks saadaval, siis oleks su sõber selle kindlasti juba leidnud. Nii et tasub järele mõelda lahenduste ja nõuannete heasoovliku pakkumise kohasuse ja mõttekuse üle. Olukorra aktsepteerimine, ärakuulamine ja juuresolemine mõjuvad kõige paremini.

Kui veedate üheskoos aega, siis õpi täheldama valu ägenemise märke: rahutust, ärritumust, keskendumisraskusi, näoilmete sõnumeid, hammaste kokkusurumist. Selliseid märke täheldades küsi, kuidas su sõber ennast tunneb, kas valu on tugevnemas ja mida saaks teha tema olukorra kergendamiseks. Väike paus käsilolevates tegemistes on sellisel juhul omal kohal, et sõber saaks hinge tõmmata, lõdvestuda ja vajadusel kas või rohtu võtta.

Pole teab kui raske leida uusi, valukannatajale sobivaid variante ühisteks ettevõtmisteks. Kui näiteks sulgpallimäng käib su sõbrale üle jõu, võib talle selle asemel rõõmu pakkuda lauatennis. Päevapikkusele odavmüügiringkäigule võiks vahelduseks olla paaritunnine ostlemine ja seejärel lõõgastav ihuhooldus veekeskuses. Nädalase lõunamaareisi asemel sobib võib-olla hoopis paremini nädalalõpp tervendava teadveloleku keskuses. Turulkäigu asemel võiks aga ehk metsa seenele minna. Kõige tähtsam on, et teete midagi üheskoos. Huumor ja koos naermine annavad jõudu ning aitavad valu unustada. Väga hästi toimib stand-up-etenduste koomika. Seda võib üheskoos internetistki nautida, kui sõbra enesetunne ei võimalda etendusele minna. Võid talle saata ka armsa kassivideo lingi. Kassipoegade mäslemine paneb alati naeratama.

Helena Miranda „Võim valu üle. Uued teadmised valuga toimetulekuks”, kirjastus Varrak 2018