Karmeni lugu: ämm ütles, et tal on oma poja pärast piinlik
Tema arvas, et tema pojal on alati õigus. Vahel seisis ta poja seisukohtade eest agaramaltki kui poeg ise. Need korduvad üks kahe vastu seisud kalgistasid mingil määral Karmeni südant ja ta oli õppinud sellistes olukordades alla andma. Vähemasti oli ta välja võidelnud õiguse mitte suhelda kõigi Gerdi sõpradega ja mitte käia nende grilliõhtutel, mis algasid juba päris vara kevadel.
Karmen nautis väga pere ühiseid reise, mis toimusid ilma Gerdi emata. Nendel eemaloleku päevadel tundis ta, et tegelikult on nende peres enam-vähem kõik hästi ja tal on vedanud tööka, asjaliku ja mittealkohoolikust mehega. Eestis ei ole just palju paare, kes sellises koosmeeles saavad tähistada 20. pulma-aastapäeva. Just seesamune Karmeni ja Gerdi tähtpäev lähenes. Nad arutlesid kaua, mida ette võtta. Kas reis või pidu sõpradele? Reisidel olid nad ennegi pulma-aastapäevadel käinud, jagaks nüüd sõpradega oma abieluõnne? Niisiis otsustasid nad teha peo ja leppisid kuupäeva kokku.
Nädal hiljem tuli Gert töölt koju ja ütles naisele ilmega, nagu läheks ta sõbra juurde sauna, et on leidnud uue armastuse. Oma sõnade kinnituseks hakkas ta asju suurde reisikohvrisse pakkima. Karmen jäi algul täiesti sõnatuks, sest see ei saanud ju võimalik olla! Gert muudkui pakkis ja Karmen istus elutoas tuimalt teleka ees. Vanem poeg elas juba omaette ja noorem oli sõpradega väljas. Karmen jõudis otsusele, et Gert teeb nalja ja tahab tema närve proovile panna. Võib-olla tahab eelmise päeva sõnavahetuse eest kätte maksta? Kui Gert hüvasti jättis ja pobises umbes nii, et ära ole mu peale pahane, ma ei saa teisiti, ütles Karmen: "Nägemiseni!"
Ise jäi koju mõtlema, et kui Gert jääb ööseks ära, siis millise sõbra juures ta võib olla. Tegelikult lootis naine, et mees tuleb juba samal õhtul koju. Gert ei tulnud koju ei sel ega järgmisel õhtul. See oli nii uskumatu, et esimestel päevadel pidasid ka sõbrad seda Gerdi naljaks. Aga sõbrad said juba enne abikaasat kuulda, et kaks nädalat tagasi oli Gert kohtunud ühe naisega, kes ta silmist täiesti pimedaks võttis ja kellega kõik sobis. "Ideaalne klapp," ütles Gert. Varsti teadsid muidugi Karmen ja Gerdi ema ka, kes Gerdi uus kallim on. Karmen võrdles ennast selle naisega ja kinnitas endale, et ilusam too temast ei ole. Selle vastu muidugi ei saanud, et Gerdi uus naine temast üle kümne aasta noorem oli.
Suur muutus toimus Gerdi emaga. Kui seni ei saanud ta Karmeniga kuigi hästi läbi, siis nüüd said neist head sõbrad ja Gerdi ema toetas kõiges Karmenit. Poja teguviisi mõistis ta hukka ja ütles, et tal on poja pärast piinlik. Eks samasugune oli ka tema sõbrannade seisukoht.
Gerti ei huvitanud aga ema hoiak enam üldse, sest tema oli tõsiselt armunud ja mees ju hoiab ometi naise poole.
Karmen elas mehe lahkumist väga raskelt üle. Alguses lõpetas ta peaaegu täiesti söömise, tööl oli kui hallis udus ja tõmbus endasse. Lühikase ajaga võttis ta 15 kilo alla. Ämm, täpsemalt eksämm, jäi mingiks ajaks tema kõige lähedasemaks inimeseks. Võib-olla just tänu ämmale suutis Karmen eluga edasi minna, ehkki algul mõtles kõige mustemaid mõtteid, et nüüd ongi elu läbi. Lapsedki olid emale toeks, ka vanem poeg, kes töötab isa firmas. Noorem poeg lõpetas gümnaasiumi eelviimase klassi.
Karmeni töökaaslased olid tõeliselt rõõmsad, kui nad naist jälle naeratamas nägid. Ta tegi endaga kõvasti tööd ja püüdis Gerti oma südamest ja peast minema saada. Kui lahkuminekust sai pool aastat mööda, teadis linnarahvas juba rääkida, et Gert ja tema uus kallim ei ole enam sugugi nii armunud nagu kohtumise järel. Esmane armuuim möödus ning naine olevat pirtsakamaks ja kõrgimaks muutunud. Ta joob end pidudel purju ja hakkab Gerdi kallal norima.
Karmeni sõbrannad arutlevad naljatamisi kuupäeva üle, millal Gert vabandust paluma ja oma eksitust tunnistama tuleb. Kui printsess noorema mehe leiab ja Gerdi välja viskab, siis tal pole ju kuskil elada, ilguvad nad. Karmen ütleb selle peale, et neil on kaks ühist last ja tema ei ole suhtlemise vastu, aga mingit kooselu enam ei tule.
