Eestimaa looduse rekordid: kõige pikem looduslik koobas
1970. aastatel avastati Harjumaal Tiskre ja Suurupi vahelisel paeseina jalamil senitundmatu õõnsus, mis ristiti Ilmandu koopaks. Sellesse sai siseneda vaid roomates, kuna sissepääs oli väga madal. Sissetungimise tegi veel keerulisemaks koopa põhjas voolav veenire. Peagi tehti kindlaks, et Ilmandu koobas on rohkem kui 35 meetrit pikk. Mõnda aega peeti seda Eesti pikimaks looduslikuks koopaks.
Paarkümmend aastat hiljem selgus, et Ilmandust veel pikem koobas asetseb Harjumaal Tuhala karstialal. Kõrvalasuva talu järgi hakati seda kutsuma Virulase koopaks. Pererahvas oli koobast juba aastaid kasutanud toidukraami hoidmiseks, aga ka redupaigana. Teadlased olid koopa olemasolust teadlikud, kuid esialgu peeti seda vaid 9 meetri pikkuseks. Hiljem selgus siiski, et Virulase koobas kujutab endast kaugeleulatuvate käikude keerukat rägastikku, kus inimene saab ringi liikuda vaid roomates. Üksnes vähestes kohtades ulatub koopalagi poolest meetrist kõrgemale. Virulase koopa peakäigu pikkuseks on mõõdetud 58 meetrit, kuid väikest kasvu inimese jaoks läbitavate käikude kogupikkus ulatub koguni 90 meetrini. Kõik need maa-alused urked kipuvad olema mudased või sootuks veega täidetud ning seega turistide jaoks sobimatud. Palju parem on koopasuud väljastpoolt imetleda.
Virulase karstikoobas on uuristunud umbes 450 miljoni aasta eest settinud lubjakivisse. Samast kohast on leitud tänapäeva korallidele sarnanevate organismide kivistisi. Virulase koobas asub lühikese jalutuskäigu kaugusel kuulsast Tuhala Nõiakaevust. Kui koopa sissekäik jääb suurvee alla, siis võib ennustada, et Nõiakaev hakkab peagi üle voolama.
Kuid Eestimaal leidub veel üks tähelepanuväärse suurusega looduslik koobas. Nimelt ilmus 2013. aastal uudis, et Tallinna Järve noortekeskuse liikmed on Raplamaal asuva Kuimetsa Suure koopa pikkuseks mõõtnud 76 meetrit. Esialgu on see tulemus jäänud siiski ametlikult kinnitamata.
Ülar Allas „Eestimaa looduse rekordid“, kirjastus Pegasus 2018
