Ülestõusmispühade eel: 7 fakti munade kohta
Muna on elu, viljakuse ja taassünni sümbol, millele omistatakse maagilist jõudu. Peaaegu kõikides kristlikes maades tähistatakse talve järgse uue elu, kevade sündi lihavõtetega, millal süüakse ohtralt mune. Sellepärast on saabuvate pühade eel paras aeg meelde tuletada huvitavat ja kasulikku teavet munade kohta.
1. Kana maailmarekord on 300 muna aastas
Keskmiselt annab kana aastas 250-270 muna, kuid rekordiks peetakse tõesõna 300 muna aastas. Munemine võtab kanal aega umbes 24-26 tundi. Mida vanem kana, seda suurem muna. Mida noorema kana muna, seda väiksem. Väikesed pesamunad kaaluvad 45-50 grammi, mis on umbes pingpongpalli suurused. Keskmised munad 53-63 grammi, suured munad 63-73 grammi ning hiidmunad isegi üle 73 grammi.
2. Guinessi rekord – 427 omletti poole tunniga.
Lisaks sellele, et muna on toiduaine, mis ühendab erinevaid toidukultuure üle maailma, on muna nõnda oluline, et munatoitude valmistamise ja söömise peale on rekordeidki püstitatud. Guinessi rekord omletivalmistamises kuulub Howard Helmerile, kes valmistas poole tunniga 427 omletti. Keedetud muna söömise rekord kuulub Sonya Thomasele, kes ampsas 65 kõvaks keedetud muna kuue minuti ja neljakümne sekundiga.
3. Munas on olemas kõik eluks tarvilik – muidu ei saaks tibu kooruda
Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, mikroelementidest fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani. Sealhulgas sisaldab kanamuna kõiki elutegevuseks vajalikke vitamiine. Enim on munas A, D, B12, B4 (koliin), B3, B2 vitamiini, mida inimene heaks toonuseks väga vajab. DAVA Foodsi juhi Vladimir Sapožnini sõnul on parim hommikusöök muna koos klaasi apelsinimahlaga. Viimane lisab mineraalide kompotti ka C-vitamiini. Enamiku munas sisalduvaid mineraalaineid omastab inimene kergesti, sest need paiknevad orgaanilistes ühendites. Tuntud filosoofilise küsimuse: "Kumb oli enne, kas kana või muna?“ vastus on üks ja ainus – muna on elu algus.
4. Munavalku loetakse inimesele kõige paremaks valguallikaks
Muna on kõrgeima proteiinisisaldusega toiduaine ning selles sisalduv valk on organismile kõige paremini omastatav. Üks muna sisaldab keskmiselt 6 g valke – umbes sama palju kui klaas piima – ja üheksat asendamatut aminohapet. Munavalk sobib hästi ka neile, kellel on näiteks piimatoodete suhtes allergia, kas siis laktoosi või piimavalgu talumatus. Kusjuures, organism omastab poolkõva muna kiiremini kui kõvaks keedetud muna.
Lisaks sisaldab muna oomega-3 rasvhappeid, mis on tasakaalustatud toitumiseks vajalik. Oomega-3 rasvhapped aitavad vähendada riske südameveresoonkonna haigustele ja alandada kolesterooli, mis on tüüpilised stressi ja tasakaalust väljas toitumise ning eluviisi tunnuseks. Kasvavale organismile on aga oomega-3 rasvhapped eriti vajalikud.
5. Munakoores on 8000 – 10 000 poori
Munakoore poorid kindlustavad selle, et hapnik siseneb ning CO2 ja teised gaasid väljuvad. Koor moodustab u 10% muna kaalust ning koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist ja -fosfaadist. Koore paksus ja tugevus sõltuvad muna suurusest, kana tõust, vanusest ja sööda koostisest. Kusjuures pruunid kanad munevad tavaliselt pruune mune ning valged kanad valgeid mune. Dava Foodsi juht Vladimir Sapožnin ütleb, et munakoore värv toiteväärtust ei mõjuta. Küll aga mõjutab munakollase värvi tugevust kanade sööt. Kui kana liigub vabalt looduses ning saab süüa looduslikku toitu, mis on rikas loodusliku värvaine karotiini poolest, on munakollased kuldkollased.
6. Eesti suurim munatootja toodab 65 miljonit kanamuna aastas – eestimaalased peavad olema head munasööjad
Eesti suurima kodumaise munatööstuse DAVA Foods Estonia juhatuse esimehe Vladimir Sapožnini sõnul müüvad nad ainuüksi lihavõtteperioodil Eggo-kaubamärgi all Eestis pea kolm miljonit muna. See on muna tarbimises aasta kõrgperiood. DAVA Foods on Eesti suurim munatootja, kes toodab päevas üle 250 000 ning aastas kokku ca 65 miljonit kanamuna. Ühed suuremad munatarbijaid Euroopas on hispaanlased, kes söövad aastas 320 muna inimese kohta. Keskmine ameeriklane sööb aga aastas umbes 250 muna.
7. Kodumaise muna tunneb ära EE märgise kaudu
Üha enam on neid, kes tarbivad ainult kohalikku liha, piimatooteid või köögivilju. Erandiks ei ole ka munad. Kodumaise muna puhul saab tarbija olla kindel, et see vastab kõigile Eestis kehtestatud nõuetele.
DAVA Foodsi juhataja Sapožnin nendib, et meie kauplused on odavate importmunadega üle külvatud ning sageli inimesed isegi ei tea, et nad ei osta eestimaist, vaid hoopis Lätist, Leedust, Poolast või Ukrainast sisse toodud mune. Kodumaise ja importmuna eristamiseks tuleb vaadata munal olevat templit. Igal riigil on oma kood, mis tuuakse templil ära järjestuses teisena: Eestit tähistab EE; Ukrainat UA; Soomet FI; Poolat PL; Leedut LT; Lätit LV jne. Riigitähisele järgneb konkreetse tootja või farmi viie-kohaline identifitseerimisnumber.
Templi esimene number annab infot lindude pidamise viisi kohta, kus nr 0 tähistab mahepõllumajanduslikku tootmist, nr 1 vabalt peetavate kanade mune, nr 2 õrrekanade omi ja nr 3 puuris peetavate kanade mune. Vastavalt Euroopa Liidu nõuetele peavad olema kõik kauplustes müüdavad munad templiga varustatud.
