Arst: diabeet on elukestev haigus, mida on võimalik kontrolli all hoida

Diabeet on haigus, millesse võib haigestuda igas vanuses – lapsepõlvest pensionieani. Ning kuigi teavitustöö diabeedi põhjustest, kontrolli all hoidmisest ja selle haigusega elamisest on aastatega ühiskonna teadlikkust haigusest tõstnud, leidub väärarusaamu siiani.

Kõigepealt teadmine, mida diabeet kui haigus endast üldse kujutab. Samuti see, kuidas sellega edasi elada – kas diagnoosi saamine toob kaasa elus suuremaid muutusi vaid patsiendile või ka tema perekonnale. Kuidas lapseeas või täiskasvanud diabeetikuga toime tulla ning millised tüsistused kompenseerimata diabeedi puhul organismi ohustavad – küsimusi on patsientidel ja nende peredel mitmesuguseid. Täpsemalt räägib diabeedist Benu Apteegi ajakirjas “Ilu ja Tervis” endokrinoloog Ülle Einberg.

Eelkõige hooli oma tervisest ise!

Eesti Vabariigis on diabeedi näol tegemist ühe kõige paremini toetatud haigusega, mille puhul on oluline roll haiguse kontroll all hoidmisel eelkõige patsiendil endal, lapseealise patsiendi puhul muidugi tema perekonnal.

„Laste kohta pean kindlasti rõhutama, et äärmiselt oluline on haiguse õigeaegne avastamine. Tähelepanelikuks peaks lapsevanema tegema olukord, kus laps magab halvasti, uriini kogus on suurenenud, laps on halvas tujus, kõhnunud või esineb pidevat väsimuse/teadvuse häiret,“ loetleb dr Einberg, lisades, et kui on kahtlus diabeedile, ei tohiks kindlasti jääda ootama pääsu perearstile või esmaspäeva hommikut – kohe tuleks pöörduda lastehaiglasse.

„Kindlasti peaks diabeetik – olenemata vanusest – käima korrapäraselt endokrinoloogi vastuvõtul, järgima talle määratud raviskeemi ning elustiilis mõistlikkuse printsiipi. Pikaajaline diabeet toob kaasa kogu organismi hõlmavaid tüsistusi – näiteks silmade, neerude ja veresoonkonda hõlmavaid probleeme. Mida paremini veresuhkru tase kontrolli all hoida, seda kaugemale tulevikku on võimalik tüsistusi lükata,“ lisab endokrinoloog.

I tüüpi diabeeti ei põhjusta liigne magusa söömine

Selle tüübi puhul arvatakse ekslikult siiani, et tegemist on haigusega, mis on kuidagi seotud liigse magusasöömisega. Seda mitte – tegemist on immuunvahendatud haigusega, mille puhul erinevad keskkonnafaktorid on aidanud tekitada organismi immuunsüsteemi häireid. Selles olukorras tekivad kehas autoantikehad, mis hakkavad hävitama insuliini tootmiseks vajalikke beetarakke.
„Eesti Diabeediliidu andmeil põeb Eestis diabeeti umbes 70 000 inimest, neist 10% ehk 7000 põeb I tüüpi diabeeti. Sel sajandil on paraku tõusnud alla viieaastaste laste haigestumistrend, samas kui murdeealiste laste seas on haigestunute arv jäänud samaks,“ selgitab endokrinoloog.

Tegemist on insuliinsõltuva haigusega, mille puhul paranemisvõimalust ei ole. Seega tuleb õppida haigusega elama ning seda kontrolli all hoidma. Tänapäeval on diagnoosimine senisest lihtsam – nimelt on võimalik juba aastaid enne haigestumist välja selgitada, kas patsiendil on geneetiline soodumus diabeeti haigestuda või ei.

„Ajaks, kui laps hakkab senisest enam vedelikku tarbima ning tihedamini urineerima, töötab reeglina veel vaid 10–20% beetarakkudest. Pärast diagnoosi ja insuliinravi saamist võib küll tunduda, et organism aitab omalt poolt kaasa ning insuliini süstimise lisavajadus kahaneb – samas tuleb meeles pidada, et 6–12 kuud kestab nn mesinädalate periood, mille vältel olemasolevad beetarakud end veel mobiliseerivad. Aasta hiljem ei tooda ka need enam insuliini ning siis tuleb süstitava insuliini koguseid taas märgatavalt tõsta – see ongi haiguse normaalne jätk,“ selgitab dr Einberg.

Kindlasti peab rõhutama, et I tüüpi diabeedile profülaktikat ei ole. Samuti ei ole kuidagi süüdi pere ega laps – haigestumist ei ole võimalik kuidagi ära hoida ega edasi lükata.

II tüüpi diabeedil seos pärilikkusega

Selle tüübi puhul on võib haigestumine olla tingitud erinevatest põhjustest. Tegemist on insuliinresistentsusega, mille puhul kõhunääre küll toodab insuliini jätkuvalt edasi, kuid organism ise ei tunne insuliini ära ehk see ei toimi, nagu peaks.

Riskifaktoreid haigestumiseks on mitmeid – näiteks geneetika, elustiil, kuid ka ülekaal. II tüüpi diabeedi puhul parandab insuliinitundlikkust tablettravi. Insuliinsüsteravi kasutatakse juhul, kui tablettravi haigust ei kompenseeri. Lisaks on tarvilik haiguse kontrolli all hoidmiseks õige toitumine, kaalu alandamine, piisav liikumine.

II tüüpi diabeetikuid on 1–2% ning enamasti haigestutakse täiskasvanueas või siis üle teismeea noorukina. „Nagu juba varem öeldud, toob pikaajaline diabeet kaasa kogu organismi hõlmavaid tüsistusi – näiteks silmade, neerude ja veresoonkonda hõlmavaid probleeme. Seetõttu on äärmiselt oluline, et täiskasvanud diabeetik hooliks oma tervisest – seda kauemaks jagub nn kvaliteetselt elatud ilma tüsistusteta aastaid,“ toonitab endokrinoloog.

Benu Apteegi ajakiri "Ilu ja Tervis"