Elupöörded, mis tegid õnnelikuks

Tasakaalutunde võib tagasi saada, alustades hoopis uuel alal. Isegi siis, kui palganumber on palju pisem kui varem.

OTSUS, MIS MUUTIS ELU

Tekst Anneli Lahe Foto Kristjan Lepp

“Olin juba lasteaias veendunud, et minust saab õpetaja,” räägib Anne Reinkort (41), kes alles palju aastaid hiljem lapsepõlveunistuse täitis.

Keskkooli lõpul köitis Annet enim mood, kuid et kunsti erialale sisseastumiseks nappis enesekindlust, asus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonda materjali- ja tekstiilitehnoloogia erialale. Ülikooli lõppedes kandideeris ta aga hoopis tarbijakaitseametisse, alustades kaebuste lahendamisest ja toodete ohutuse kontrollist. Ametiredelil liikus ta kiirelt ülespoole, juhtides peagi oma asutuse suurimat, 40 töötajaga osakonda. Kõik näis suurepärane: mõnus töökeskkond, arenemisvõimalused, välislähetused, head kolleegid, korralik palk.

Kümme aastat töötas Anne täie pühendumusega, kuid sisimas hakkas kõlama küsimus: kas see ongi kõik? “Tegin tööasju kohusetundest, sära silmist kadunud… Samas – mida kauem oled ühes organisatsioonis või valdkonnas tegutsenud, seda suuremat seotust tunned. Ka hirmu tundmatu maailma ees,” räägib Anne.