Naine sõbrannale: mu mees on kõik need aastad teist naist armastanud!
„Signe nuttis, kui ta mulle helistas ja seda ütles,“ räägib Anita, kes sattus sõbranna eludraama keskele. „Nimelt leidis Signe oma mehe armastuskirjad, mida too oli noorena kirjutanud ühele Tartus õppivale neiule.“
„Mina sain Signega tuttavaks seitse-kaheksa aastat tagasi, kui ta oli juba üle kümne aasta Andrega abielus olnud ja nende tütar käis koolis. Minu meelest on Andre väga hea mees, töökas, rahulik ja viisakas. Ta hoolib Signest ja lapsest. Selle neiu Liinaga käis Andre Tallinnas sama kooli paralleelklassides. Kooli ajal nad ei käinud kui paar. Andre ise vähemalt rääkis nüüd naisele, et ta hakkas Tartusse õppima läinud Liinale kirjutama sõjaväest, sest alles kirjas julges ta välja öelda, et on armunud. Andre ise rääkis nüüd Signele, et ta kohtus Liinaga korra sõjaväes oleku ajal ja paar korda pärast seda, kui ta juba Tallinnas tööle läks, aga viimasel kohtumisel oli Liina olnud väga ametlik ja siis nädala pärast kirjutanud, et tema elus on armastus. Signe ütleb, et tema ei usu, et nad nii harva kohtusid ja et Andre püüab seda lugu n-ö väiksemaks teha. Kõige rohkem teeb Liinale haiget aga see, et tema kohtus Andrega kolm kuud pärast Liina viimast kirja ja loeb nüüd ennast naiseks, kelle mees võttis endale Liina asemel, sest Liina leidis teise. Ja veel teeb Liinale haiget see, et Andre talle siis mitte midagi Liinast ei rääkinud, vaid kinnitas, et Signe on tema esimene armastus.
Aga see lugu algas nii, et Signe kutsus mind veini jooma, kuna Andre oli sõitnud tütrega Pärnu spaasse ja sugulaste juurde ning Signe ei saanud töö pärast minna. Kuna meie mehega olime just ostnud uue korteri, siis tekkis meil Signega veini juues mõte, et joonistaks paberite peale võimalikke tubade kujundusi. Ma tean, et Signel on selle peale annet. Selgus, et mitte kuskil ei olnud valget paberit. Signe siis läkski otsima mehe arvutilaua sahtlitest. Ta leidiski sealt paki valget paberit, aga pärast seda oli kuidagi tujust ära ja jõi end täitsa purju. Ma ikka uurisin, mis juhtus, aga ta kinnitas, et midagi juhtunud. Laupäeva hommikul ta helistas ja nuttis ja ütles mulle selle lause, et mees on kogu aeg teist naist armastanud. Ja kutsus enda juurde. Ta oli mehe sahtlist teiste asjade alt leidnud ümbriku, mille sees oli kaheksa kirja Liinalt. Minu juuresolekul eelmisel õhtul ta ei julgenud neid avada, aga öösel oli läbi lugenud.
Liina kirjutas oma kooliasjadest ja üldse oma mõtetest, aga ka näiteks seda, et on mitu korda lamanud justkui Andre embuses, aga ärgates väga pettunud, et on voodis üksi. Paar kirja algasid sõnaga „Kallis!“, aga mitte kõik. Noh, eks nad ikka puhtalt armastuskirjad olid. Ma ütleks, et need olid nagu mingist vanast raamatust. Ka viimane kiri, kus Liina Andrele n-ö ära ütleb, oli tegelikult väga lugupidav ja isegi nagu vabandav, et ta peab üles tunnistama armastuse teise mehe vastu.
Aga nüüd põhiline: need kirjad on kirjutatud 1997. ja 1998. aastal. Ma ütlesin, et Signekene, sellest on 20 aastat ja teie laps on varsti sama vana, kui teie sel ajal. Aga tema raiub, et Andre varjas seda. Ja et Andrel oli kohe pärast seda vaja kedagi, kelle abil südamevalust üle saada ja ta võttis minu. Eriti vihane on ta sellepärast, et Andre talle midagi Liinast ei rääkinud. Võib-olla ta poleks siis abiellunud Andrega. Ma ütlesin, et see on nüüd küll väga loll jutt ja et seda on ju näha, et Andre armastab sind. Vihane on Signe ka sellepärast, et Andre neid kirju minema ei visanud.
Andre on nüüd ka ise öelnud, et ta armastab oma naist ja tal pole kedagi teist olnud. Ja et ta hoidis neid kirju alles kui noorusmälestust. Meenutus sellest ajast on talle ilus, mitte valus. Ja see kunagine tunne ei sega üldse tema abielu ja häid suhteid naisega. Ta teab, et Liinal on juba teine abikaasa ja kokku kaks last ja tema elab ka hästi. Andre on öelnud, et ta ei rääkinud Signele sellest tundest ja kirjavahetusest hirmu pärast. Ta kartis, et Signe hakkab teda süüdistama selles, et ta tegelikult armastab ikka Liinat. Nagu nüüd ongi juhtunud. Signe on ju eriti nõme selles mõttes, et nõudis kirjade hävitamist, aga Andre ütles, et need on osa tema elust ja viis need ära ema juurde. Nüüd on Signe sellest nõudmisest loobunud, aga on ikka väga trotsi täis.
Minu meelest on see küll väike asi, mille pärast suhtekriisi tekitada. Oleks siis, et Andre oleks ülbe ja oleks selgelt näha, et ta oma naisest ei hooli. Ma loodangi, et täna Andre rahulikkusele ja sisemisele jõule saavad nad Signe trotsist üle ja neil läheb hästi.