Kui paradiisis sajab vihma...

Olen imetluse ja kadedusega jälginud, kuidas kahe Saaremaa suurune Indoneesia saar Bali nii oluliseks turismimagnetiks on tõusnud.

Eks vahel tiksub kuklas ju kahetsuski, et me oma kultuuri- ja loodusrikkusi nii laialt reklaamida ja müüa ei oska. Tahtsin oma silmaga näha, kuidas lood Balil tegelikult on.

Bali loodus on lopsakalt suuremõõtmeline, oktoobrist märtsini kestvast vihmahooajast tingitult säravpuhas ja läikiv – vähemasti see, mis maapinnast kõrgemale jääb. Põhjamaalase õrna naha jaoks on see kahtlemata ideaalne aeg saare külastamiseks. Tõsi, metsik ja ehe loodus on üha enam sunnitud taanduma jõudsalt areneva turismitööstuse ees. Kodukandi pärast muret tundvad kohalikud kinnitavad sama – seni, kuni saare külalised peatusid väiksemates kodumajutustes, ei olnud turismitööstuse mõju nii laastav. Nüüd tehakse vihmametsade arvelt ruumi mitmekorruselistele hotellidele ja suurtele privaatsete majakestega puhkekompleksidele.