Toitumisnõustaja Signessa Kalmus: paljud arvavad, et tervislik toitumine on murunäksimine ja suur näljatunne
Sööma ei pea ainult selleks, et kõht täis oleks, vaid et organid töötaksid pikka aega tervena. Et toitainete voog liiguks hea seedimise korral maost vereringesse, toites kogu organsüsteemi. Teadlik toitumine on pika ja tervisliku elu esmane eeldus. Lisaks liikumine ja tasakaalus vaimne tervis, kirjutab toitumisnõustaja Signessa Kalmus raamatus „Süües saledaks”.
Parim dieet on see, mida inimene suudab pikaajaliselt jälgida ning millel ei ole lõpptähtaega. Sageli unustatakse, et tegelik edu põhineb meie igapäevastel harjumustel ja teadmistel. Tervislik toitumine sõltub eelkõige sellest, milliseid valikuid sa iga päev teed.
Üle 2000 aasta tagasi sõnas kuulus Kreeka arst Hippokrates, et olgu toit sinu arstim ning sinu arstim olgu toit. See lause on aegumatu ja olulise tähendusega ka praegu.
Iga päev tuleb uut infot erinevate toiduainete tervislikkuse või ebatervislikkuse kohta, mis võib mingi aja möödudes vastupidiseks muutuda. Peale selle on dieedipakkujaid seinast seina, mis muudab orienteerumise õigete valikute vahel üsna raskeks. Imesid ei juhtu üleöö, seega imetoiduaineid ega imedieete pole olemas.
Toit on keha kütus. Toituda tuleks mitte vaid täiskõhutunde pärast, vaid selleks, et kogu organism saaks vajaliku eluspüsimiseks, et olla terve ja nautida elu pikalt.
Millest alustada tervislikku toitumist? Paljud arvavad, et tervislik toitumine on murunäksimine, paljust loobumine, suur näljatunne jne. Tegelikult on see tasakaalustatud toitumine, mille sisu on selles, et iga toidukord sisaldab vajalikke valke, süsivesikuid, rasvu, mineraale ja vitamiine. Mina olen seda meelt, et kui igapäevane menüü on tasakaalus, ei pea millestki loobuma. Süüa võib kõike, aga peab teadma, kunas, kui palju ja millega koos.
Sööma ei pea ainult selleks, et kõht täis oleks, vaid et organid töötaksid pikka aega tervena. Et toitainete voog liiguks hea seedimise korral maost vereringesse, toites kogu organsüsteemi. Teadlik toitumine on pika ja tervisliku elu esmane eeldus. Lisaks liikumine ja tasakaalus vaimne tervis.
Toitumisharjumused tulevad kaasa lapsepõlvekodust ja naine on enamasti see, kes katab söögilaua. Kui kokku saavad erinevate toitumisharjumustega inimesed, oleks menüüd koostades mõistlik arvestada mõlema poolega. Kui näiteks üks täiskasvanu peres kala ei söö või ei saa allergia tõttu süüa, siis enamasti selles peres ka kala ei valmistata, aga see pole õiglane teiste, eriti laste suhtes. Nõnda võib juhtuda, et laps ei hakkagi kala sööma. Kuna lapse maitsemeel alles areneb, peavad vanemad talle erinevaid toite pakkuma. Laps valib ise, mida ta sööb ja mida mitte, aga ta saab valida vaid siis, kui vanemad hoolitsevad mitmekesise toidulaua eest. Kui laps keeldub midagi söömast, kuigi ta ei teagi, mis maitse sel toidul on, siis tuleks ta kaasata toidutegemisse. Laps ei jäta kunagi maitsmata rooga, mille ta ise on valmistanud. Koos kokkamised on lõbusad.
Levinud on arvamus, et tervislik toitumine on kallis ja nõuab rohkem pliidi ääres olemise aega. Tegelikkus on katsete najal näidanud aga muud, mitmeid katseid on tehtud ka minu FB-grupis „Süües saledaks“. Kui minnakse poodi kindla eesmärgiga, mida ja kui palju osta ehk siis on eelnevalt ostunimekiri koostatud, kulub aega vähem ega tehta emotsioonioste “peata olekus”.
Kuidas aga valida erinevate toiduainete vahel? Paremuse määrab ikka sisu, mitte hind. Eelista vähem töödeldud ja lisaaineteta toiduaineid, täistera- ja kiudainerikkaid, vähem rasvaseid, kuid kindlasti mitte kogu aeg rasvatuid. Näiteks kui valida, kas valge sai või sepik, siis kindlasti sobib sepik paremini. Kui valida kanaliha või sealiha, siis kindlasti on parem valik kanaliha, aga vahelduse mõttes sobib ka sealiha. Teadlik toitumine võib alguses tunduda keeruline ja võib-olla isegi tüütu, kuid igast väikesest muudatusest saab ühel hetkel harjumus.
Tasakaalus toitumisega on võimalik hoida oma tervist tugevana – vähendada haigestumise riski, normaliseerida vererõhku ja kolesteroolitaset, ennetada diabeeti ja muid haigusi. Teadlikult toitudes saab parandada seedimist ja tegeleda ka kaaluprobleemidega. Toiduallergia ja/või -talumatuse korral, samuti söömishäirete küüsis olles aitab hoolega valitud menüü olukorda parandada. Meie toitumine mõjutab biokeemia kaudu meie füsioloogiat ja ainevahetust.
Kaalulangetamine on umbes 90% kinni toitumises ja igasugune liikumine on boonus. Ideaalis peaks ennast liigutama tunni päevas, olgu selleks jõusaal, jalutamine või kepikõnd. Treenida on vaja selleks, et saada tagasi nahaalune kude.
Armas teekaaslane, jälgi oma tundeid ja soove ning universum vastab sulle. Sa oled sündinud siia, et anda maailmale midagi väärtuslikku!
Armastust ja päikest!
KES ON SIGNESSA?
Signessa Kalmus on toitumisnõustaja ja personaaltreener, kelle juhitud Facebooki grupis „Süües saledaks“ on üle 37 000 järgija vähemalt 37 riigis.
Signessa teadis juba lapsena, kelleks ta saada tahab. Arstiks. Ja mitte lihtsalt arstiks, vaid kirurgiks. 16-aastase koolilapsena käis ta suvevaheaegadel haiglas sanitarina tööl. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tulid sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid füüsikaeksam ebaõnnestus sedavõrd, et tudengit Signessast ei saanud. Seejärel töötas ta kümme aastat Tartu Maarjamõisa haigla neurointensiivravi osakonnas õena.
Juba enne ülikooli sisseastumiseksameid oli Signessa otsustanud, et kui temast saab arst, siis ta pühendub sellele täielikult ning isiklik perekonnaõnn, lapsed koos sellega, ei kuulu tema ellu. Saatus soovis teisiti ning arstiõpingute asemele astus mees, kellega koos loodi perekond ja Signessal on kolm last.
Perekonna, õpingute ja sotsiaaltöö kõrvale tekkis tal 29-aastasena ka tõsine hobi – fitness. Signessa tiirles tippspordikarussellis aastatel 1999–2013. Ta on mitmekordne Eesti ja Baltimaade meister ja karikavõitja. Lisaks esikohtadele on hulgaliselt teisi ja kolmandaid kohti. Ise peab ta kõige hinnalisemaks saavutuseks MM WF Fitness Universumi 4. kohta 2001. aastal.
Fitness võistlusspordialana kujutab endast sportliku ja tervisliku elustiili järgimist. Olles varem olnud tavalise toitumisega inimene, sai ta nüüd teada, et kui keha saab kätte olulised toitained, ei pea selle keha omanik massiliselt sööma. Oluline on see, millest mass koosneb, mitte see, kui suur see mass on. Oma töös näeb Signessa pidevalt, kui palju inimesed toitu üle tarbivad. Enamasti tarbitakse vähem valku, kui keha seda vajab. Eriti kardetakse muna, sest munas on munakollane ja munakollases on kolesterool. Ta nimetab seda jaburaks müüdiks, sest esiteks on teatud kogus kolesterooli organismile vajalik ja teiseks on munakollane ideaalne B-grupi vitamiinide poolest ning organism omastab munavalku suurepäraselt.
Teadlikult toitudes ja mõistliku füüsilise koormusega on inimesel piisavalt energiat ning enamasti ei kimbuta teda ka haigused. Kõige lähema ja kindlama näitena saab ta tuua nii enda kui oma 13-aastase poja Kaaro, kes siiani pole pidanud läbi tegema ühtki antibiootikumikuuri. „Need vähesed korrad, kui on mingi viirus tabanud, olen saanud looduslike vahenditega tervenemise kontrolli alla. Näiteks köha puhul määrinud rinna ja selja kokku hanerasvaga. Kui haiguse ajal on söögiisu, siis olen pakkunud kanapuljongit sinepiga. Viinasokid, sinepiplaastrid ning taime- ja marjateed tulevad alati kasuks. Kaaro toidulaud on olnud algusest peale teadlike valikutega ja talle pole mingi probleem süüa toorest sibulat või küüslauku, rääkimata muudest naturaalsetest toiduainetest. Kokkamine on Kaaro lemmiktegevus peale jalgpalli ja kitarrimängimise.
Kui ollakse haige, tuleb kuulata oma keha vajadusi. Haigena, kui isu pole, ei ole vaja vägisi süüa, ja kui isu on, siis süüa julgelt seda, mille järgi on isu,“ ütleb Signessa.
Tartu Ülikooli on Signessa siiski lõpetanud, kuid mitte arstiteaduskonna. Ta õppis ülikoolis psühholoogiat, kuid pole selles ametis päevagi töötanud.
Oma praeguses tegevuses kuluvad kõik õpitud teadmised ja saadud kogemused, kaasa arvatud sporditee, marjaks ära. Nii et pole imeks panna, et info Signessa toitumiskavade efektiivsusest ja toimimisest on levinud nõnda, et FB-grupis on mitukümmend tuhat inimest. Ta pole oma tegevusele sihipärast ja teadlikku reklaami tegema pidanud. Tegelikult ongi parim reklaam see, mis levib n-ö suust suhu.
Signessa rõhutab, et õppima peab kogu elu, sest inimesed ja keskkond muutuvad ning teadlased avastavad pidevalt midagi uut. Ta ise on õppinud veel ka pangandust ja sotsiaaltööd. Ja oma toitumisalaseid teadmisi jagab ta koolides projekti „Tagasi kooli“ raames. Gümnasistidega kohtudes on Signessa teada saanud, et nad on väga teadlikud ja uudishimulikud.
Süstemaatilise toitumiskavade tegemiseni jõudis Signessa tänu sellele, et juba sportlasena mõnele nõu andes märkas ta, et tema teadmised viivad ka teisi sihile. Tal tekkis mõte ja soov aidata ülekaalulisi ja nõnda see läks, nagu öeldakse. Toetusgrupi „Süües saledaks“ lõi ta üle kahe aasta tagasi peamiselt põhjusel, et postkasti tuli väga palju ühelaadseid küsimusi. Mõttekas oli vastata sarnastele küsimustele korraga, mitte igaühele eraldi. Signessa teab, et kõik grupis olevad inimesed ei toimi tema menüü järgi, vaid tänu sealt saadud teadmistele on paljud iseseisvalt hakkama saanud.
Signessa eesmärk on inimesi aidata, õpetades kõike sööma ja põhimõtteliselt ei pea millestki loobuma, vaid tuleb osata teha õigeid valikuid. Ta leiab menüüs isegi sellise koha, kus kartulikrõpse võib süüa, kui inimesel selleks vastupandamatu soov on. Näiteks koos puuviljadega.
Veel on väga tähtis kaalulangetajatele pakkuda tuge ja julgustust, motiveerida hea sõnaga ja aidata eesmärgini jõudmisel. Seda kõike pakub Signessa loodud FB-grupp “Süües saledaks”.
Laupäeval, 9. detsembril kell 13.00 toimub Solarise Apollos raamatu "Süües saledaks" esitlus.
