Kui seljavalud ja radikuliit vaevavad
Peamiseks seljavalude põhjuseks peetakse selgroolülide vahel olevate ketaste varast vananemist. Need kettad vananevad kõikidel inimestel, kuid kõigil ei pruugi sellega kaasneda valu. Miks kettad vananevad ja valu tekitavad, täpselt ei teata. Suur osa on pärilikkusel, aga ka raskel füüsilisel tööl.
Seljavalu võib olla tingitud halvast lihastoonusest (nõrgad kõhulihased), ülekaalust (keskkoha rasvumine), elustiilist ja tööasenditest. Ka lihtne lihaste venitus võib põhjustada seljavalu. Halva lihastoonuse ja ülekaalu korral langeb lülisambale liigne koormus, sest see peab keha õiges asendis hoidma ja ajapikku tekivadki lülisambas püsivad muutused, mis tekitavad valu.
Pideva raske füüsilise töö korral on küll lihased hästi treenitud, kuid kergesti võib raskeid asju valesti tõstes lülivahekettad ära nihestada. Sellisel juhul suruvad lülivahekettad närvidele ja põhjustavad tugevat valu, raskemal juhul võib esineda isegi jalgade halvatust.
Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu. Sellisel juhul tekivad vaevused pikkamööda, rühihäirete tagajärjel. Istuv tööviis põhjustab tihtilugu ka kaelavalusid.
Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused, näiteks neeruhaigused. Haruldasematel juhtudel võib tegu olla kasvaja või selle metastaasidega selgroolülides.
Arsti poole tuleks pöörduda järgmistel juhtudel.
- Valu algas väga äkki, on äge või kestab vaatamata kodusele ravile kauem kui kuus nädalat.
- Valu kiirgab puusadesse või jalgadesse. Lisaks valule on jalgades või kätes tundlikkuse häired, jalga või kätt ei saa liigutada või esineb lihaste halvatus.
- Valuga kaasneb uriini- või väljaheitepidamatus, tugev iiveldus või palavik.
RADIKULIIT ehk nimmelihaste põletik on laialdaselt levinud haigus, mille all kannatab ligi 40% inimestest. Kõige sagedamini avaldub radikuliit 40. eluaastast alates. Teatud rolli mängib haiguse esinemisel kindlasti ka pärilikkus.
Radikuliidi ilmnemisel hakkab istmikunärv tegema suurt valu. Valu läheb järjest väljakannatamatumaks ja liikumine raskeneb. Kergematel juhtudel on valus ainult teatud liigutusi teha ning valu ei kandu kätesse ja jalgadesse. Raskematel juhtudel tekib seljas tugev lihaspinge ja vähemgi liigutamine, püsti tõusmine või pikali heitmine põhjustab tugevat valu. Peale selle, et jalgadesse ja kätesse kiirgub valu, väheneb ka nende tundlikkus ja jõud, valule lisanduvad naha tuimus, jalgade „suremine” ja liigutamishäired. Valu tugevdavad isegi köhimine, naermine ja aevastamine. Valuaistingute mõjul tekivad unehäired, võib kaduda söögiisu ja tekkida pidev külmatunne.
Radikuliidi korral valu kiirgub lülisamba kaela- või nimmeosast mööda õla- ja küünarvarsi sõrmedesse või mööda tuharat ja jalga varvasteni.
Suuremal osal radikuliidivalude käes kannatajatest põhjustab haigust korduv lülisamba ülekoormus. Kui radikuliit on juba korra välja löönud, võib haiguse uue ägenemise esile kutsuda väiksemgi ülekoormus, kiire või ebamugav liigutus, pikaajaline sundasend, külmetus või viirus. Üheks põhjuseks peetakse selgroo lülidevahelise ketta suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas muutub kuivemaks ja killustub või sopistub selgroolülide vahelt välja ja hakkab avaldama survet närvijuurtele. Teiste põhjustena saab välja tuua lülisambakanali ahenemist, aga ka lülikehade nihkumist üksteise suhtes.
Radikuliiti esineb kaks korda rohkem füüsilise töö tegijate hulgas, kuna neil vananevad lülidevahelised liigesed kiiremini. Seetõttu esineb selgroo lülidevahelise ketta väljasopistumist meestel veidi sagedamini kui naistel.
Lülisamba häiretest tingitud valu tekib või suureneb tavaliselt liikumise ajal. Kui valu on pidev ja ühtlane nii käies, istudes kui ka lamades ning ei suurene selgroo liigutuste tõttu, on see suure tõenäosusega põhjustatud teistest haigustest.
Enamikel juhtudel (umbes 80% ulatuses) taandub haigus kodusel ravil tasapisi ise. Halvimal juhul aga võib põhjustada töövõimetust või muutuda krooniliseks. Kui nimmevalu kestab üle kuue kuu, nimetatakse seda krooniliseks. Sellistel juhul võib tekkida psühholoogiline kurnatus, ärevuse ja depressiooni ilmingud ja suurenenud kehatundlikkus. Nimetatud sümptomid raskendavad haigusest paranemist.
Kodune esmaabi seljavalu korral
Radikuliidi korral toob leevendust valutava koha soojas hoidmine. Aseta valutavale kohale kuuma soola või liivaga täidetud kotikese, soojendada võid ka kvartslambiga või asetada seljale kuuma vee sisse kastetud käterätiku. Haigele kohale võib asetada ka pipraplaastri, mis võib nimmepiirkonda jääda vähemalt ööpäevaks.
Valuvaigistitest sobivad käsimüügiravimid (ibuprofeen suukaudsena, diklofenakisalvid või -plaastrid lokaalsetena).
Püüa vältida valust tekkivat stressi. Joo rahustavaid ja põletikuvastaseid teesid.
Esmast leevendust toob voodirežiim ehk paar päeva vaikselt voodis lebamist. Lebada võiks selili, kõverdatud jalad padjale või rullikeeratud tekile tõstetud – sellises asendis on seljal kõige vähem koormust. Voodi peab olema sile ja mitte liiga pehme. Voodirežiim ei tohiks kesta üle paari päeva, sest lamamine ei ole ravi.
Liikuma hakata tuleks mõõdukalt ja alustada esimesel võimalusel seljalihaseid treenivate harjutustega. Venita seljalihaseid mitu korda päevas. Võimalusel venita lihaseid rippudes. Harrasta kerget aeroobilist liikumist – käimist, ujumist, vesivõimlemist või jalgrattasõitu. Treeni kõhulihaseid.
Abi võid leida ka füsioteraapiast, elektriravist ja kiropraktikast.
Jälgi oma keha asendeid töötades ja magades. Väldi kummargil asendeid, püüa tööd teha sirge seljaga nii seistes kui ka istudes (näiteks rohimiseks on sobivaim põlvili asend) ning väldi raskete esemete tõstmist. Vajadusel kasuta ringi liikudes tugijalanõusid ja tugivööd. Väldi liiga pehmet või liiga kõva magamisaset. Külili magades aseta padi põlvede vahele või selja alla toeks. Jälgi, et peaalune padi poleks liiga kõrge ega kõva.
Lihtne seljamassaaž
- Hõõru peopesade või käeseljaga ristluude piirkonda seni, kuni see soojaks läheb. Suru ja sikuta lülisamba ümbruse nahka. Vereringe paraneb ja valutuiked vähenevad.
- Vajuta põlveõndlasse, kuni leiad üles valupunkti. Vajuta seda paari minuti jooksul rahulikult hingates. Seejärel tee sama teise põlveõndlaga. Korda vähemalt 3 korral päeva jooksul.
- Näpista kõrvalestasid. Kõrvalesta ülaosa keskel pisut kuulmekäigu suunas peaksid leidma seljavalupunkti. Pigista seda mõned sekundid, pea mõned sekundid vahet ja jätka sel viisil minut aega. Korda paar-kolm korda päevas.
- Palu kellelgi ennast masseerida. Masseerimist tuleb alustada selgroo alumisest osast ja liikuda piki selgroogu ülespoole. Abaluudeni jõudes alustatakse jälle alt. Massaaž elavdab vere- ja lümfiringet.
- Heida pikali, aseta ristluude alla tennispall ja pöörita tennispalli selliselt, et see masseeriks seljalihaseid. Valu korral lõpeta kohe. Masseeri selliselt selga mõned korrad päevas paari minuti jooksul.
„Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale. Looduslikud ilu- ja ravivõtted, tervistav toitumine“, koostanud ja toimetanud Klaire Kolmann. Kirjastus Estada K
Raamat annab ülevaate keskikka jõudnud inimeste terviseprobleemidest ja pakub lahendusi. Juttu on südame- ja veresoonkonnahaigustest, luu- ja liigesehaigustest, maksa- ja sapipõiehaigustest, mälu ja kehakaalu probleemidest jne
