Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

Liigesevalu võib olla tingitud kõhre taandarengust või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige.

Liigeseid ja liigesehaigusi kirjeldab Klaire Kolmanni koostatud raamat „Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale. Looduslikud ilu- ja ravivõtted, tervistav toitumine“.

Liiges on keeruline aparaat. Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena.
Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust, Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all ligi 250 000 inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi ning liigesehaigustel võivad olla vägagi rasked tagajärjed. Seepärast on liigesevaevuste esinemisel oluline pöörduda arsti poole, et teada saada täpne diagnoos.

Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda järgmistel juhtudel.
- Liigesevalud kestavad kauem kui 2 nädalat või liiges on mitu nädalat punane, turses või hell.
- Liigesed valutavad ka öösiti ning esineb liigeste jäikust (hommikuti üle 5–10 minuti).
- Liigesevaluga kaasnevad väsimus, nõrkus, isutus või palavik.

OSTEOARTROOS ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega, mille tekkepõhjust täpselt ei teata. Eestis põeb seda üle 150 000 inimese, seega umbes 10% kogu elanikkonnast. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Haigus varieerub sõltuvalt soost: näiteks meestel ja naistel diagnoositakse puusaliigese artroosi võrdse sagedusega, kuid põlveliigese artroosi esineb naistel kaks korda rohkem kui meestel. Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust (raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttu), aga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.
Osteoartroos seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. Kõhrekiht vähendab liigesepindade hõõrdumist ja pehmendab põrutusi liigest moodustavate luuotste kokkupuutel.

Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, kuid seda ei täheldata kõigi haigete puhul. Muutused liigestes võivad tekkida alles aastate jooksul. Esmalt häirib liigese väsimine, kuid seejärel hakkab inimene tundma valu, misjärel tekivad liigese funktsiooni piiratus ja deformatsioonid. Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed.
Artroosi pole võimalik välja ravida. Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine. Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata. Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid.
Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega.

ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire. Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest. Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda. Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus).
Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure (jääkott, külm mähis). Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu.

REUMATOIDARTRIIT ehk reumatoidne liigesepõletik on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus – organism ise ründab oma kudesid ja rakke. Haigus võib alata igas elueas, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes. Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad (vähemalt osaliselt) naissuguhormoonid, kuna kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised. Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine. Reumatoidartriiti põeb Eestis üle 15 000 inimese, seega pea 1% kogu elanikkonnast.

Püsiva põletiku tõttu liigese sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad põletikurakud. Põletikuline kude hakkab vohama, levib liigesesidemetele ja hävitab normaalse liigese. Kahjustuda võivad ka süda ja kopsud – tegemist on sidekoehaigusega, mis võib haarata kogu organismi.

Haigusnähud võivad tekkida salamisi. Algul tekib liigestes valu ja hommikune jäikus, seejärel lisanduvad liigeste tursed ja kuumamine või punetus, tekib väsimus, isutus ja üldine halb enesetunne. Tavaliselt haigestuvad esmalt sõrme-, randme- ja jalalaba liigesed, hiljem tekib põletik ka küünar-, õla-, põlve-, hüppe- ja lõualiigestes. Võib esineda nahaaluseid sõlmekesi, mis tekivad ja kaovad. Haigusele on iseloomulik liigeste sümmeetriline haaratus, näiteks valutavad korraga mõlemad põlved.
Reumatoidartriit on lainelise kuluga: haigusnähud tekivad hooti ja võivad seejärel teatud perioodiks kaduda.
Reumatoidartriit on teatud määral ravitav. Ravimid aitavad ära hoida pöördumatuid muutusi liigestes.
Haiguse ägenedes tuleb liigestele anda puhkust ja rahu, haiguse taandudes aga kehalist aktiivsust suurendada. Võimlemine on väga oluline, kuna aitab tugevdada lihaseid ja hoida seeläbi ära liigeste muundumist.

Kodune esmaabi liigesevaevuste korral

Kodus on soovitatav ravida liigesevalusid vaid juhul, kui valu põhjus on varem kindlaks tehtud ning inimene teab juba, kuidas neid leevendada.
 Kui liigesevalu on põhjustatud külmetushaigusest, siis piisab tavaliselt palavikku alandavatest ravimitest, näiteks aspiriinist või paratsetamoolist. Viirushaigusest paranedes möödub tavaliselt ka liigesevalu.
 Juhul kui võtad valuvaigisteid põletiku raviks, peab neid võtma korraga suurema koguse ja seda on kõige õigem teha arsti järelevalve all. Arvesta, et ravimid võivad ärritada magu ja soolestikku ning paraku on neil vastunäidustused ja kõrvalmõjud.
 Joo päevas vähemalt 2 liitrit vett, soovitatavalt mineraalvett. Vesi aitab liigestel liikuda: kui liigestes on vähe vedelikku, on neid valus kõverdada. Head on ka juurviljamahlad, mida tuleks juua 1 klaasitäis veega lahjendatult õhtuti enne magamaminekut.
 Liigesjäikuse vähendamiseks tuleb kasuks võimlemine. Püüa tugevdada liigeseid toetavaid lihaseid, vähendamaks otsest koormust liigestele. Alusta liikumist tasapisi, tee õrnalt venitusharjutusi, tõsta kergemaid raskuseid. Kasuks tuleb vesivõimlemine, ujumine ja jalgrattasõit. Jätka liikumist ja võimlemist järjepidevalt.
 Aseta paistes või põletikulisele liigesele riidesse mähitud jääkott. Hoia jääkotti valutaval kohal 5–10 minutit korraga. Ära jahuta nahka kauem kui 20 minutit korraga ja väldi külmumist. Valutavale liigesele võid teha 15 minuti jooksul vaheldumisi külma ja kuuma kompressi. Soojus lõdvestab, külm leevendab valu.
 Jäika liigest võid leevendada soojaga. Hoia haiget kohta soojas või aseta sellele kuuma vette kastetud käterätik.
 Masseeri õrnalt valutavat kohta. Massaaž hoiab kehavedelikud liikvel, vähendab paistetust ja aitab kudedel jääkainetest vabaneda.

„Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale. Looduslikud ilu- ja ravivõtted, tervistav toitumine“, koostanud ja toimetanud Klaire Kolmann. Kirjastus Estada K

Raamat annab ülevaate keskikka jõudnud inimeste terviseprobleemidest ja pakub lahendusi. Juttu on südame- ja veresoonkonnahaigustest, luu- ja liigesehaigustest, maksa- ja sapipõiehaigustest, mälu ja kehakaalu probleemidest jne