ELU ON KUI LÕUEND – sul on värvid ja sina maalid. Ometi on su hing plaaninud ka mõned kohtumised, mis ükskõik mil moel ja kas või tänu kõige pöörasematele sünkroonsustele kindlasti teoks saavad. Tunned sellised kohtumised ära, sest need panevad sind endale otsa vaatama. Lõpptulemuseks on alati hinge kasvamine, kulugu selle õppetüki õppimisele kui tahes palju aega.

Need on kohtumised, mis raputavad südamepõhjani – ootamatult siirad vestlused äsja su ellu astunud võõraga, kes näib nii oma, et vägisi tundub, justkui oleksite teineteist teadnud terve elu. Või teede ristumised, kus pealtnäha suvaline võõras suudab justkui muuseas visatud repliigiga sinus üles kiskuda mõne vana ja valusa loo, millega arvasid juba lõpparve teinud olevat. Selline kohtumine on kingitus, mis on tulnud su egokoorikut lahti murdma. Mööda vaadata ja ümber minna poleks mõistlik, sellega annaksid ära võimaluse saada tuttavaks tõelise iseendaga.