Püha(se)line aeg

Saja aasta eest aitas pühadeaegset eluruumi pidusemaks muuta kirstust välja otsitud kõige uhkem linik – pühäserätt.

Selle pitsi ja roosikirjaga pühäseräti valmistas saja aasta eest Tatjana Märso.

1895. aastal sündinud neiu kodutalu Lombiotsa asus Setumaal Järvesuu vallas Treski külas. Eesti Vabaõhumuuseumile osteti ese 1979. aastal kolme rubla eest. Veidi üle kahe ja poole meetri pikkune 31,5 sentimeetrit lai rätik seati kirikupühade ajal ikoonikapile või otse pühapildile pidulikuks katteks.

Nurk koos ikoonikapile justkui pähe seotud rätikuga oli setu tare kõige püham ja puhtam koht – pühanurk ehk pühäsenulk. On kolmnurkse ikooniriiulikesega tänini.