„Koloratuur ei ole endastmõistetav hääleliik, vaid eriline hääleliik, milleks peab sündima,” ütles Voites jutu sekka. „Eelmises näosaates tegi Marta Laan Florence Foster Jenkinsina rohkem just filmi-Jenkinsit ehk Meryl Streepi,” meenutab Margarita Marta esitust. „Ma pärast kuulasin, et see proua Jenkins oli pehmem. Samas „Võluflöödi” Öökuninganna ongi loomult kuri ja võimukas ja Marta just seetõttu meeldiski.”

Kui endiselt Voldemar Kuslapi kolleegilt küsida, kuidas Bert Pringi stiilse vanameistri Voldemar Kuslapiga näosaates hakkama sai, ütles Voites:”Mina küll nii ei arva, et Arnoldi mängimine kuidagi Kuslapi kuulsaks tegi. Volli on ikka nii tuntud eripärane laulja, et teda tabada.”

Hele Kõrve paigutas Margarita Voites kohe Rahvusooper Estonia operetti. „Ja Andres Dvinjaninov on eelnevalt ju kõike hästi teinud, aga alles nüüd pääses kõrgesse ausse.”

Andres Dvinjaninov Mart Sanderina. Foto Mardo Männimägi/TV3

Andres Dvinjaninov võitis saate Mart Sanderina.

"Sanderi sisemonoloog, mille ta maha pidas, oli justament see, mis Sanderit vaat et kõige tabavamalt iseloomustas," leidis disainer Ene Ammer. Ta ei jätnud nimetamata oma vaatevinklist nähtuna ka Mart Sanderi peent ülikonda, mille Andres tipp-topp välja kandis.

„Ja Maria Listra ise koos teise Mariaga koos oli hea leid. Ma kohe ei saanudki aru, et neid Mariasid oli kaks. See oli hea petekas, mis tuli neil hästi välja.” Ene märkis ära hindajate seast nutika mehe Olav Osolini: „Ta on nagu elav leksikon.”

Kaks Mariat, Listra ja Laan. Foto Mardo Männimägi/TV3

„Mart Sander on tänulik materjal,” arvas Heli Lääts. „Mina nägin Andres Dvinjaninovit muusikalis „Mees La Manchast”, kus ta väga hästi mängis. Seda elegantsi, mis Sanderil on ilmselt kaasa sündinud, kergesti järgi ei aima. Aga Andres Dvinjaninov on originaalile n-ö hästi järele sibanud.” Heli Läätse nooremale pojale Kaarlile meeldis aga Bert Pringi Kuslap