KGB agent Hardi Tiidusest: osa tema repliikidest annab alust arvata, et ta on meelestatud venevastaselt
Nõukogude ajal oli normiks kirjutada inimeste iseloomustusi, kui inimene vahetas kooli või töökohta. Tagantjärele on need päris naljakas lugemismaterjal. Raadio ja Televisiooni Komitee esimees Endel Jaanimägi kirjutas 30. septembril 1964 iseloomustuse erudiit Hardi Tiidusele, et määrata ta 15-liikmelise televisioonikomitee liikmeks. See trükiti ära raamatus "Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber", mis nüüd Maalehe sarjas taas ilmub.
ISELOOMUSTUS Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee televisiooni kunstiliste saadete peatoimetaja Hardi Augusti p. Tiiduse kohta.
Sm. Tiidus töötas Raadiokomitees 1948.−1950. a. ühiskondlikpoliitiliste saadete vastutava toimetajana. Üleviimise korras oli ta vahepeal teisel tööl ja suunati uuesti raadiosse 1955. a. estraadisaadete vastutavaks toimetajaks. 1960. a. jaanuarist viidi ta üle televisiooni kunstiliste saadete peatoimetajaks. Ta tunneb hästi kirjandust, kunsti ja muusikat ning on võimeline andma õigeid parteilisi hinnanguid kunstiteostele. Loeb palju, on hea mäluga. On suuteline andma oma alluvatele arukaid ja kvaliteetseid näpunäiteid. Iseloomult siiras, otsekohene ja heatahtlik. Teda peetakse kollektiivis väga südamlikuks inimeseks, kes ei keela kunagi oma abi kaastöötajatele. Sm. Tiidus on ideederikas ning loominguliselt otsiv. Omab tihedat kontakti loominguliste liitudega, kirjanike, kunstnike, heliloojatega. Organisaatorina on sm. Tiidus nõrgavõitu, kellel jääb nii mõnigi kord puudu järjekindlusest ja nõudlikkusest, seda kaaluvad üles ideede rohkus ja parteiline printsipiaalsus kunsti-, kirjandus- ja muusikapropaganda põhiküsimustes. Sm. Tiidus on ENSV Kirjanike Liidu liige.
/E. Jaanimägi/ Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees
See iseloomustus on koos ankeediga Ministrite Nõukogu asjadevalitsuse toimikus. Seal on ka ministrite nõukogu määrus 29. sept. 1964. a nr 457 kinnitada Eesti NSV Ministrite Nõukogu Raadio ja Televisiooni Komitee liikmeteks sm-d H. Tiidus ja E. Haasmaa.
Väljasõidutoimikus on veel üks huvitav dokument. See on agendi „Hunt” ettekanne. See on kirjutatud vene keeles, eesti keeles oleks selle sisu selline:
Salajane eks. No 2 A-I-C
ÕIEND kohtumisest agendiga „Hunt” i.t. No 15016 Seoses Tiidus Hardiga.
16. novembril 1984. a toimus TPI Glehni lossis iga-aastase rahvaste sõpruse päevade raames üliõpilaste ball. Käesolev ball kandis nime „stiiliball” (oli pühendatud 30-ndatele aastatele), mis mingil määral vajutas oma pitseri kogu õhtule: estraadiorkester esitas tol ajal moes olnud tantse, osa publikust kasutas 30-ndate aastate riietust. Osales 200 üliõpilast kõigist Tallinna kõrgkoolidest. Külalisena esines sellel õhtul Hardi Tiidus. Ilmselt ürituse korraldajad arvestasid, et ta on ajaloo (traditsioonide) asjatundja. Tiidus ilmus auditooriumi ette kerges alkohoolse joobe seisundis, pidas ennast üleval vabalt, mitte eakohaselt. Nähtavasti tahtis ta demonstreerida oma nooruslikkust või siis tahtis kohe esimestest minutitest peale võita publiku sümpaatiat. Rääkis kõigest: üliõpilastest, oma elust, sõitudest välismaale, jutustas pikantseid lugusid. Osa tema repliikidest annab alust arvata, et ta on meelestatud venevastaselt: 1. Nii märkis Tiidus, et peab järgmisel päeval esinema tööliskollektiivi (nagu allikas sai aru, pidas ta silmas tehast Volta) ees. Jätkates alustatud mõtet, ütles ta ligilähedaselt järgmist: „... kurat võtaks, mingisuguse 16 venelase tõttu olen ma sunnitud seal rääkima vene keeles. Aga pole viga, ma sõiman nad kõigepealt nagu kord ja kohus läbi: kurat, te elate Eestis juba üle 20 aasta, aga siiamaani pole suutnud eesti keelt ära õppida! Teiesuguste pärast pean mina oma keelt murdma!” Lõpuks ta pomises oma nina all vene keeles ebatsensuurse väljendi, aga siiski nii kõvasti, et paljud kuulsid seda. 2. Rääkides oma viimasest sõidust Soome illustreeris ta seda järgmise näitega: „Soomlased küsisid minult (Tiiduselt), miks teil on tänavate nimed eesti ja vene keeles. Ma vastasin neile: „Aga sellepärast, et muidu need eeslid pole võimelised tänavatel käima.””
Taolised väljaütlemised, aga ka teised kahemõttelised repliigid venelaste aadressil kutsusid esile juuresolijate tormilised ovatsioonid, ja leidsid kahtlemata heakskiidu osa publiku hulgas. Paistab, et ka ürituse organiseerijad mõistsid, et olukord muutub kuumaks: kiirustades ulatati Tiidusele lilled ja tänati teda, nad sõna otseses mõttes sundisid ta lavalt lahkuma. Välja arvatud Tiiduse käitumine, möödus õhtu igasuguste vahejuhtumiteta.
Märkus: informatsioon laekus agendilt, kes täitis vastuluurelist ülesannet balli kindlustamisel. Läbivalt: Tiidus Hardi Augusti p. 1918. a sündinud, eestlane, NLKP liige, Suure Isamaasõja veteran, eluk.: Tallinn, Lauristini tn. 16–5, pensionär (partei arvel raadio- ja telekomitee parteiorganisatsioonis). Ettekande koopia on otstarbekas saata ENSV KGB 5. osakonna 1. jaoskonda. ENSV KGB 5. osakonna 2. jaoskonna vanemoperatiivvolinik major Sõmer „28” november 1984. aastal No 5/ac-2004
Hardi Tiiduse kommentaar raamatus
Mul endal polnud sellest ettekandest halli aimugi. Ja kes oli see „Hunt”? Noh, hunt temaga... Seda me ju teadsime, et kõigil on silm ja kõrv peal, ja igaühel oli mõni säärane patuke kuskil kirjas. Kui sa siiski lausa riiki kukutama ei kippunud, jäidki need ettekanded kuhugi kaante vahele. Neile aitas sellest, et nad TEADSID, kes mida teeb, räägib või mõtleb. Ega minu sirge selg – või kuidas see Jaanimägi iseloomustuses kirjutaski: otsekohene – ega see ülemustele kindlasti ei meeldinud. Ja ka see, et organisaatorina on sm. Tiidus nõrgavõitu, kellel jääb nii mõnigi kord puudu järjekindlusest ja nõudlikkusest... Mõnel mehel oli kindlasti hea meel, kui mul pensioniaeg kätte jõudis ja minust telemajas valutult vabaneda sai.
Ega seal arhiivis minu materjale kuigi palju olegi. Viis säilikut, millest üks on too välispass. Siis kolm õhukest kausta. Iga ametkond pidas ju oma inimeste üle arvet. Kui töötasin Noorte Hääles, selle perioodi kohta on õhuke toimik, samuti Noorte Maja direktoriks oleku ajast. Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitees oleku kohta peeti minu toimikut Ministrite Nõukogu asjadevalitsuses, see on kolmas toimik: „Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse kaadriosakond toimik nr 348 Tiidus, Hardi Augusti poeg.” Igas neist on minu ankeet ja omakäeliselt kirjutatud elulugu. Kõige mahukam on too väljasõidutoimik, ligi paarsada lehekülge. Minu oma käega on seal kirjutatud ainult ankeet, muud paberid on juba nendelt, kellelt vaja. Asjatundjatelt. Minu elulookirjeldust polnud sinna ka vaja, eks seegi oli neil teada − paremini kui ehk mul endal...
Maalehe raamatusarja “Eestile elatud elud” saab tellida http://raamatud.maaleht.delfi.ee/ või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.
