Kõigil söögi- ja joogikohtadel peab olema litsents muusika edastamiseks
Eesti Autorite Ühingu hinnangu järgi ei maksa iga kümnes Eesti toitlustusasutus muusika edastamise eest autoritasu. Seetõttu alustas EAÜ teavituskampaaniat toitlustusettevõtete juhtide nõustamiseks, kuidas Eesti ja välismaist muusikat oma äritegevuses kasutada ning täita autoriõiguse seadust.
Baarides, pubides, kohvikutes ja restoranides muusika mängimine ükskõik milliselt helikandjalt taustaks või elava esitusena on autoriõiguse seaduse kohaselt avalik esitus ning nõuab litsentsilepingu sõlmimist Eesti Autorite Ühinguga.
“Toitlustusasutuse juht saab koostöös autoreid esindava ühinguga seadust väga lihtsalt täita,” lausus EAÜ litsentseerimisosakonna juht Airi-Ulrike Lillevälja -
Lillevälja sõnul saab EAÜ kaudu toitlustusäri juht sõlmida litsentsilepingu, mis annab talle muusika avaliku esitamise õiguse. Makstava litsentsitasu suurus sõltub sellest, kas muusikateoseid esitatakse elavas ettekandes või tehniliste vahendite abil, samuti sellest palju, istekohti kohas on ja kas seal ka tantsitakse. Kuni 50 kohaga pubi või baari litsentsitasu määr on ca 21 eurot kuus.
“EAÜ on loonud kõik võimalused, et muusika kasutamine äriettevõtetele lihtsaks teha. Vastasel juhul peaks pubi iga muusika- ja sõnade autoriga, kelle lugu taustaks mängib, ise kokkulepped tegema ja autoritasude osas arveldama. Sama töö jääks teha igal heliloomingu autoril, kes omakorda peaks sadade toitlustusasutustega asju ajama,” lisas Lillevälja. “Kõik see vaev jääb autorite ühingule, kui sõlmida meiega litsentsileping.”
EAÜ tegevjuhi Kalev Rattuse sõnul kehtib analoogne muusikateoste litsentseerimise süsteem kõigis Euroopa riikides. “Intellektuaalomandi väärtustamine on oluline osa ettevõtlusmaastikust. Mida vähem saavad autorid oma loomingu eest tasu, seda vähem on meil professionaalseid heliloojaid ja laulukirjutajaid, kes oma tööst elatuda saavad.” Kaitstud ja väärtustatud autoriõigused on Rattuse sõnul üks põhjus, miks Eesti muusika on täna nii kõrgel tasemel.
Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna piirkonnavanema Lea Bärensoni sõnul lahendab intellektuaalomandi õiguse rikkumisi enamasti tsiviilkohus. „Küll aga võib teatud juhtudel tegu olla süüteoga. Süüteomenetlus on viimane abinõu, kui muud vahendid ei ole õigusrikkumise peatamiseks piisavad,“ ütles Bärenson. „Näiteks on väärteo korras karistatav restoranis, baaris, kaubanduskeskuses muusika mängimine ilma litsentsilepinguta.“
Kui omanik ei ole pädeva asutuse või autoriga lepingut sõlminud ja tekitatud kahju jääb alla 200 euro, siis on toime pandud väärtegu, mille karistus on füüsilisele isikule kuni 300 eurot ning juriidilisele isikule kuni 6400 eurot. Rikkumine liigitub kuriteoks, kui litsentsilepingu puudumisega tekitatud kahju või saadud kasu ületab 200 euro piiri.
