Stressi peamine põhjustaja on töökoormus ja suhted töökaaslastega

Üle poolte eestlastest kogeb vähemalt korra kuus stressi, selgus Baltimaade elanike hulgas läbi viidud uuringust. Kõige sagedamini väljendub stress närvilisuse, pingete, väsimuse ja unehäiretena.

Ülekaalukalt levinuim stressi põhjustaja kõigis Balti riikides on inimeste töökoormus ja suhted töökaaslastega. Neid põhjuseid kinnitavad enam kui pooled vastajad.

Rahaline seis põhjustab stressi 47 protsendi eestlaste, 40 protsendi lätlaste ja 43 protsendi leedulaste seas.

Suhted pere ja lastega tekitavad stressi 33 protsendil eestlastest, 36 protsendil lätlastest ja 44 protsendil leedulastest.

Uuringust selgus, et kõige sagedamini väljendub stress närvilisuse ja pingetena, mida kogeb koguni 73-77 protsenti elanikest.

Olulisel määral põhjustab stress ka väsimust – 59 protsendi eestlaste, 47 protsendi lätlaste ja 56 protsendi leedulaste seas. Unehäireid kogevad ligi pooled vastanutest.

"Kõrge stressitase on üks peamisi unehäirete põhjustajaid ja samas on kvaliteetne uni ka üks efektiivsemaid stressi alandajaid," ütleb terviseekspert ja City Tervisekliiniku toitumisnõustaja Teele Teder.

Kui uni ei ole piisav ning jääb ebakvaliteetseks, põhjustab see erinevaid terviseprobleeme ning mõjutab negatiivselt elukvaliteeti tervikuna. "Napp uni võib kiirendada vananemist ja viib immuunsüsteemi tasakaalust välja. Halvenevad mälu ja suutlikkus keskenduda, töö- ja õppimisvõime ning suureneb risk haigestuda südamehaigustesse ja diabeeti. Unehäirete korral on peaaegu võimatu langetada ka kehakaalu, kuna selline olukord viib hormoonid tasakaalust välja," kommenteeris Teele Teder.

Uuring näitas, et Baltimaade elanikud mõistavad une tähtsust stressi vähendamisel - 31 protsenti uuringus osalenud eestlastest ning 20 protsenti lätlastest ja leedulastest ütlevad, et püüavad stressiga toime tulemiseks rohkem magada. Tederi sõnul näitab tema kogemus, et inimesed küll mõistavad piisava ja kvaliteetse une olulisust, kuid ei pööra sellele tegelikkuses kuigi suurt tähelepanu. Tihtipeale ei osata unekvaliteedi parandamisega ka teadlikult tegelda.

Hea unekvaliteet sõltub paljudest asjadest, alates stressirohkete olukordade vältimisest kuni teadliku toitumiseni. "Tähtis on pöörata tähelepanu ka mineraalidele ja vitamiinidele, kuna stressiolukorras suureneb nende igapäevane vajadus tugevalt ning puudujäägi korvamiseks on soovitav neid sel perioodil toidulisanditena juurde võtta. Unehäirete puhul on eeskätt olulised tsink ja magneesium, mis soodustavad und reguleeriva melantoniini tootmist," ütles Teder.

Uuringu tegi Sanofi tellimusel uuringufirma Rinkos Tyrimų Centras ja selles osales kokku 1500 inimest, 500 inimest igast Balti riigist.