Daamid ja härrad – Rolling Stones!
Tol õhtul metrooga Solna linnaossa jõudes ei pidanud kaardilt ega telefonist vaatama ega kelleltki küsima, kus asub kontsertide ajal 65 000 külastajat mahutav Friends Arena. Inimjõgi mööda kõiki tänavaid voolas juba kella 17st alates ainult ühes suunas, kuigi Rolling Stones alustas kell 21.
Absoluutselt täpselt kell 21 tuli bänd lavale. Seekord ei kõlanud aastakümnete jooksul harjumuseks saanud diktorihäält „Ladies and Gentlemen - The Rolling Stones!“.
Kui kitarristid Keith Richards ja Ronnie Wood tõmbasid loo „Symphathy For the Devil“ esimesed akordid, oli tunne, et kitarrid tärisevad otse kõrvade ääres või lausa kõrvus sees. Ja kogu kontserdi kestis imestus, mida nad küll nende pillidega suudavad teha. Iga kord, kui nad näpud üle kitarrikeelte lasid, oli see kirjeldamatult võimas. Lisaks võimas aura, mis lausa voolab saali.
Paljud kontsertidel käijad teavad piiranguid, et kontserti ei tohi filmida ega pildistada, rääkimata YouTube´i ülespanemisest. Rolling Stones on nii suur, et nad ei tegele niisuguste asjadega, isegi kui tuhanded inimesed oma telefonidega kontserti filmivad. Ka TouTube´is on sadu telefonivideoid, aga Rolling Stonesi hiigelkontsertid piletid on ikkagi juba aastaid enamasti välja müüdud.
Kitarrivõlurid Richards ja Wood Stockholmi laval. Foto Reuters/Scanpix
Jah, nad on ikka kõik rivis ning mängivad ja laulavad nagu jumalad või kuradid: 76aastane trummar Charlie Watts, 74aastane laulja Sir Mick Jagger, 73aastane kitarrist Keith Richards ja 70aastane kitarrist Ronnie Wood.
Eriti võimsa hoo tõmbasid kontserdil üles üheksas lugu „Paint It Black“ ja kümnes lugu „Honky Tonk Women“. Esimene on pärit juba 1966. aastast, teine 1969. aastast. Edasi läks nii tõusvas joones, et aja- ja kohataju kadus ja ümberringi olid ainult fantastilised helid. Judinad jooksid mööda käsi ja selga ja vahepeal tuli ka pisar silma, et kas see on ikka päriselt.
Mick Jagger ütles kokku vist kümmekond lühemat lauset rootsi keeles. Inglise keeles ütles ta, et see on rollingute 27. kontsert Rootsis. Esimene oli 1974. aastal ja sellest näidati suurel ekraanil ka fotot. Edasi Jagger tänas, et neid kutsuti esimest korda 1974. aastal ja et 26 korda on tagasi kutsutud ja et Rootsi publik on fantastiline.
Keith Richards ütles, et ta armastab Skandinaaviat. Ilmselt vihjas ta ka sellele, et tema naine Patti Hansen on norra päritolu modell.
Kontsert koos kahe lisalooga kestis 2 tundi ja 14 minutit. „Satisfaction“ tuli lõpuks ära teise lisaloona.
Nende limusiinidega toodi bänd kontserdipaika ja viidi tagasi hotelli.
Rootsi õhtuleht Aftonbladet kirjutas järgmisel päeval, et konsert oli sõnulseletamatult hea lõpuni välja. Kontserdist kirjutasid järgmise päeva hommikul mõlemad suured Rootsi õhtulehed , Aftonbladet viis lehekülge ja Expressen kolm lehekülge. Kuna kontsert lõppes kell veerand 12 ja hotelli juurde saabusid bändi liikmed alles keskööl ning kirjutamine võttis ka teatud aja, siis sel ööl olid nende kahe ajalehe trükikojad n-ö töövalves, et jõuaks lehed hommikul kella 4 paiku tellijatele ja müüki saata.
Bändi liikmed ööbisid Grand Hotel Stockholmis, kuhu nad jõudsid kesköö paiku, aga kus ikkagi ootasid ees autogrammikütid. Osavamad saidki Keith Richardsilt ja Ronnie Woodilt autogramme. Mick Jagger oma tumepruunis kapuutsiga mungamantlis astus kohe hotelli. Expressen kirjutas ka kontserdi afterparty´st hotelli lähedal asuvas Grand Opera ööklubis , kus nagu leht kirjutas, toimus“Björn Borgi salajane kohtumine rollingutega“. Björn Borg pani oma Instagrami pildi, kus koos tema ja tema naise Patricia Östfeldtiga poseerib Keith Richards. Leht kirjutas, et peol oli ka Rootsi superduo Roxette kitarrist ja laulja Per Gessle.
Expresseni kajastus rollingute kontserdi järelpeost.
Rolling Stones saabus Stockholmi Arlanda lennuväljale oma eralennukiga juba teisipäeva õhtul. Neljapäeva päeval tegid nad proovi ja kontsert oli neljapäeva õhtul. Alles laupäeval lahkus rollingute lennuk Hollandisse.
Jah, maailmas enim teeninud ja enim publikut kogunud Rolling Stones on taas tuuril. Arvestades meeste vanust ja tormilist elu ei tea fännid kunagi, milline tuur jääb viimaseks. Publiku puudus ei taba seda bändi ilmselt mitte kunagi. Stockholmi kontserdile müüdi 55 296 piletit. Ilmselt turvakaalutlustel saalist maksimumi (65 000) ei võetud.
„Stones No Filter“ tuur ei ole suurtuur, vaid koosneb 13 kontserdist ning kulges ja kulgeb ainult Euroopas: Hamburg 9. septembril, München 12. septembril, Spielberg Austrias 16. septembril, Zürich 20. septembril, Lucca Itaalias 23. septembril, Barcelona 27. septembril, Amsterdam 30. septembril, Kopenhaagen 3. oktoobril, Düsseldorf 9. oktoobril, Stockholm 12. oktoobril, Arnhem Hollandis 15. oktoobril ning Pariis 19. ja 22. oktoober. Tuuri käigus lisati piletite kiire läbimüügi tõttu Pariisi ka kolmas kontsert 25. oktoobril.
Mick Jagger tervitab hotelli juures oodanud fänne. Foto Reuters/Scanpix
Rollingute eelmised tuurid ongi viinud neid rohkem Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Aasiasse. Eelmisel aastal oli neil pikk Lõuna-Ameerika tuur, kuhu märtsikuus mahtus poolele miljonile inimesele antud kontsert Kuuba pealinnas Havannas. Sellest tehi ka dokfilm „Havana Moon“, mille näitamisõigused Kosmos IMAX kino ostis vaid üheks õhtuks.
Havanna kontsert ei ole rollingute suurima publikuga kontsert. 19. veebruaril 2006 andsid nad Brasiilias kuulsal Copacabana rannal tasuta kontserdi 1,5 miljonile kuulajale.
Ükski bänd maailmas ei ole viimase paarikümne aastaga teeninud esinemistega nii palju raha ja saanud nii palju publikut kui Rolling Stones. Rollingute hiigeltuuriga „A Bigger Bang Tour“ teenitud 644,8 miljonit dollarit ja 4,68 miljonit kuulajat kanti ka Guinnessi rekordite raamatusse, aga summa lõi aastail 2009–11 kestnud tuuriga „360° Tour“ ja teenitud 784 miljoniga üle U2. Summad on praeguse dollari väärtusega ehk inflatsiooni võrra suuremad kui tollal.
Samas on Rolling Stonesi suurtuurid kõik maailma edetabeli 15 suurima tuuri seas: „Voodoo Lounge Tour“ 1994–95 503 miljonit dollarit ja 6,3 miljonit kuulajat, „Bridges to Babylon Tour“ 1997–98 402,6 miljonit dollarit ja 4,6 miljonit kuulajat, „Licks Tour“ 2002–03 404,9 miljonit dollarit ja 3,5 miljonit kuulajat. 100- ja 200miljonilisi tuure on neil olnud mitmel aastal.
Keith Richards rääkis 2013. aastal eesti keeles ilmunud raamatus „Elu“, et 1990ndatel hakkasid kontserdid järjest suuremaks minema ja neile tekkis uusi heliprobleeme kaja tõttu ning hääle levimise ajanihke tõttu, aga kitarri on nad kogu aeg ühtemoodi mänginud. Aga iga kord, kui bändi kutsutakse enne kontserdi algust lavale, tekib ta sisse värin, nagu oleks see esimene kontsert. Äkki nad sellepärast ongi nii uskumatult menukad?
Lugu ilmus Nelli Teatajas
