Ristiku õied ja lehed toitudes, jookides ja ravimina
Söögiks ja joogiks kõlbavad kõik ristikud. Valgurikkaid lehti peetakse eriti Hiinas tähtsaks toitaineallikaks. Neid võib panna salatisse, hakkida võileivakatteks, kasutada leiva-, saia- ja pannkoogitainas ning teistes magusates ja soolastes küpsetistes, suppides, vokiroogades, hautistes ja spinati aseainena, kirjutab Helsingi ülikooli botaanikaprofessor Sinikka Piippo raamatus „Toit loodusest“.
Aasristik ehk punane ristik on mitmeaastane, kuni 60 cm pikkuste püstiste või tõusvate vartega, tavaliselt mitmevarreline rohttaim. Ristiku leht koosneb kolmest leherootsu külge kinnitunud hambulise serva ja munaja kujuga valgelaigulisest lehekesest. Ilma õieraota ümar õisikunutt koosneb paljudest pisikestest punastest õiekestest.
Valge ristik on maapealsete roomavate ja hargnemiskohtades juurduvate vartega. Kolmetised lehed koosnevad väikestest äraspidi südamekujulistest lehekestest. Valged ja pruunikad õisikud on pika õierao otsas.
Roosa ristik on hargnevate ja tõusvate vartega. Lehekesed on munajad ja tömbid. Õisik asub näiliselt varre tipus, aga tegelikult on kinnitunud pika õierao külge. Õied on valged, punakad ja pruunikad.
Keskmist ristikut võidakse kergesti segi ajada aasristiku ehk punase ristikuga, aga selle lehekesed on pikad ja ovaalse kujuga ning ilma valge laiguta. Tumepunane õisik asub pika õierao otsas.
Ristikut kasvab kõikjal – tee- ja metsaservadel, põllupeenardel, niitudel, parkides, elamute ümbruses ja mujal.
RISTIKUD
AASRISTIK (PUNANE RISTIK), TRIFOLIUM PRATENSE ingl red clover, sks Rotklee, sm puna-apila
VALGE RISTIK, T. REPENS ingl white clover, sks Weiss-Klee, sm valkoapila
ROOSA RISTIK (ROOTSI RISTIK), T. HYBRIDUM ingl alsike clover, sks Schweden-Klee, sm alsikeapila
KESKMINE RISTIK, T. MEDIUM ingl zigzag clover, sks Mittlerer Klee, Mittel-Klee, sm metsäapila
Söögiks ja joogiks
Ristikulehti ja -õisi võib külmutada ja kuivatada. Traditsiooniliselt on aasristikut eriti ravimina teistest ristikutest kõrgemalt hinnatud. Söögiks ja joogiks kõlbavad siiski kõik ristikud. Valgurikkaid lehti peetakse eriti Hiinas tähtsaks toitaineallikaks. Kõige paremad on päris noored lehed. Neid võib panna salatisse, hakkida võileivakatteks, kasutada leiva-, saia- ja pannkoogitainas ning teistes magusates ja soolastes küpsetistes, suppides, vokiroogades, hautistes ja spinati aseainena. Neid võib hakkida või jahvatada näiteks koos ubadega leivamääretesse või kooreviilidesse segamiseks. Kuivatatud lehed sobivad rohejahusegudesse, millega võib rikastada riisitoite, suppe, kastmeid ja vormiroogi. Maitse paraneb, kui lehed õlis klaasjaks kuumutada.
Õied maitsevad paremini, kui neist enne kasutamist rohelised osad eemaldada. Õite magususe tõttu saab neist suurepäraseid lisandeid paljudesse toitudesse ja jookidesse. Neid võib hakkida leiva-, saia- või muffinitainasse, pudrusse ja köögiviljatoitudesse ning kasutada salati kaunistamiseks, maitsestamiseks või täiendamiseks. Ristikuõied sobivad eriti hästi kokku kurgi ja kõrvitsaga. Õisi võib ka küpsetada. Nii värskeist kui ka kuivatatud õitest saab kas üksinda või koos teiste looduslike ürtidega head teed. Iirimaal ja Šotimaal küpsetatakse kuivatatud ristikuõitest thambrak- ehk chambrok-leiba. Kõigi ristikute õitest saab teha veini ja siirupit ning õisi võib lisada smuutidesse.
Ravimina
Valges ristikus on paljusid mineraalaineid rohkem kui punases ristikus, aga valku vähem. Punase ehk aasristiku fenoolid, nagu isoflavoonid, fenoolhapped ja teised fenoolsed koostisained, klovamiidid ja saponiinid, on antioksüdatiivsed. Punane ristik neutraliseerib oksüdeerumist põhjustavaid superoksiidaniooni radikaale. Punast ristikut peetakse väga heaks PAF-inhibiitoriks, mis leevendab valusid ja mõnevõrra kaitseb tsüklooksügenaasi vastu.
Ristikud ergutavad uriini- ja sapieritust, eemaldavad bronhidest lima, tõrjuvad põletikku, aitavad podagravalude ja reumaatiliste vaevuste puhul. Punast ehk aasristikut soovitatakse taastumisrohuks paranevaile haigeile. Ristikud sobivad ka paastujaile. Klooramiid on dopamiini eelaste, mis võib mõjuda meeleolu tõstvalt. Aasristikul on kergelt rahustav toime ja ta on abiks külmetushaiguste ja limase köha puhul.
Suure isoflavoonide sisalduse tõttu mõjub aasristik östrogeenselt, leevendab üleminekuaastate vaevusi ning pidurdab osteoporoosi. Ka kuumahoogude, premenstruaalsündroomi (PMS) ja rindade hormonaalsete muutuste puhul võib aasristikust abi olla. Aasristiku mõningail flavoonidel, isoflavoonidel ja kumariinidel võib olla vähktõbe, näiteks emaka- ja eesnäärmevähki, tõrjuvat mõju. Võimalik, et need mõjutavad otseselt östrogeenhormooni ja takistavad emakavähki soodustava ensüümi talitlust.
Vähendades „halva” LDL-kolesterooli hulka organismis ja võib-olla suurendades „hea” HDL-kolesterooli määra, takistab aasristik vereliistakute kämpumist ning parandab vereringet ja aitab sellega ennetada südame-veresoonkonnahaigusi. Taimes sisalduv pinitool alandab veresuhkru taset.
Ristikutest võib valmistada ka nahahooldussalve.
Hoiatus
Ülemäärases koguses tarvitatud ristikulehed või -õied võivad põhjustada kõhulahtisust või gaasivaevusi, eriti kui neid tarvitatakse värskelt. Mõnele inimesele tekitavad ristikud nahalöövet. Suures koguses ei maksa ristikut kasutada neil, kellel on esinenud östrogeenidega seonduvaid rindade või suguelundite kasvajaid, endometrioosi või müoomi. Mõningate allikate väitel võib liigne lehtede tarvitamine põhjustada raseduse katkemist või viljatust. Ristikud sisaldavad tsüanogeenseid glükosiide, mis võivad organismis teiseneda ohtlikuks tsüaniidiks.
Sinikka Piippo „TOIT LOODUSEST. Tervislikke toidutaimi õuelt, niidult ja metsast“, kirjastus Varrak 2017
