Kuidas ja milliseid õisi kasutada söögiks ja joogiks
Salatisse tasub panna mitte rohkem kui paari-kolme taime õisi korraga, et maitsed ei hakkaks üksteist segama. Õisi kasutades võib teha ka keedist, siirupit, mett, veini, õievõid, leivamäärdeid, õiesoola, äädikat, veiniäädikat, õlisid, aroomi- ja maitsesuhkrut. Külmutatud õisi võib serveerida koos jäätisega, kirjutab Helsingi ülikooli botaanikaprofessor Sinikka Piippo raamatus „Toit loodusest“.
Paljude taimede õisi võib kasutada toiduvalmistamisel ning ka roogade ja jookide kaunistamiseks. Kõigi taimede ohutuse kohta pole andmeid, seetõttu ei tasu päris kõikidega katsetada.
Ka mitmete kultuurtaimede, nagu saialille, päevalille, lavendli, basiiliku, musta leedri ja tilli, õied on värvikad ning meeldiva maitsega.
Õisi säilitatakse enne kasutamist näiteks kilekotis, karbis või niiskete pabersalvrättide vahel külmkapis, sest nad närtsivad ja riknevad kergesti. Varrest eraldatud õisi võib mõne päeva veekannuski säilitada. Õisi koos vartega võib kuni kasutamiseni hoida ka lillevaasis. Üldiselt pole vaja õisi enne kasutamist pesta. Kui siiski tahetakse pesta, võiks eelnevalt ühe õiega katsetada, kas need pesemist kannatavad, sest mõnede liikide õied lähevad pesemisel inetuks ja isegi kaotavad värvi.
Õiekroonlehed eraldatakse taimedest alles vahetult enne kasutamist. Enne söömist võib emakad ja tolmukad ning samuti tupplehed eemaldada. Tasub silmas pidada, et õietolm tekitab paljudele allergiat.
Külmutamine üldiselt ei sobi õitele, aga mõningaid õisi võib külmutada jääkuubikuisse ja neid on siis hea kasutada jookides, näiteks boolis. Osa õisi, näiteks ristikuõied, taluvad kuivatamist: nad võib laotada õhukese kihina majapidamispaberile. Mõningaid õisi, näiteks roosi kroonlehti, võib suhkurdada, kastes need munavalgesse ja tuhksuhkrusse, seejärel aga kuivatada.
Kui võilille ja ahtalehise põdrakanepi seemned valmivad, pole nende õied enam dekoratiivsed. Ka maitse on siis tavaliselt muutunud.
Salatisse tasub panna mitte rohkem kui paari-kolme taime õisi korraga, et maitsed ei hakkaks üksteist segama. Õisi kasutades võib teha ka keedist, siirupit, mett, veini, õievõid, leivamäärdeid, õiesoola, äädikat, veiniäädikat, õlisid, aroomi- ja maitsesuhkrut. Külmutatud õisi võib serveerida koos jäätisega. Õied on toredad kaunistused ja lisandid ka šerbettidele, tortidele, võileivatortidele ning munaroogadele.
Jänesekapsa, musta leedri ja mesiputke õite ja lehtede, müntide ja oblikatega võib teha külmi jooke, paljude teistega ka jogurtijooki ja booli. Õisi võib kasutada nii alkoholi sisaldavates kui ka alkoholivabades jookides. Veini saab näiteks roosi- ja kibuvitsa-, musta leedri, õunapuu-, viirpuu-, võilille-, kannikese- ja ristikuõitest. Õied lisavad maitset ja tervistavat mõju ka ürditeele.
Paljusid õisi võib kasutada küpsetistes. Õied kõlbavad tainasse lihtsalt peenestatult, neid pole vaja eelnevalt kupatada. Võilille ja ristikheina õied sobivad hästi muffinitesse, saiadesse ja pannkookidesse. Kõige paremad on nad värskelt, aga kõlbavad ka kuivatatud õied.
Toitudes võib kasutada üksnes selliseid looduslike või looduslikult kasvanud taimede õisi, mille kohta on kindlalt teada, et need on söödavad. Lillekauplustest või mujalt ostetud õisi toitudesse lisada ei tohi. Õisi tuleks kasutada esialgu väikestes kogustes. Eriti ettevaatlik tuleb olla heinapalaviku, astma või õietolmuallergia puhul.
Eri kohtades kasvanud õied võivad olla erineva maitsega. Mõned õied on hea ja magusa maitsega, nagu ristik ja valge iminõges, teised mõrud, näiteks piimohakas, ja kolmandad, nagu harilik härjasilm, hädavaevu söödavad. Paljude õite mürgisust ei ole veel piisavalt uuritud.
Kui sa taime ei tunne, siis selle õisi ära söö! Kerged ülitundlikkus- ja mürgistussümptomid on suu limaskesta kerge ärritus, nohu ja kõhuvalu, tugevamad aga suu- ja kurgupõletus, halb enesetunne, kõhulahtisus, krambid ja higistamine. Tõsise mürgistuse sümptomid on kiirenenud hingamine, hingamisraskused, aeglustunud või kiirenenud südame löögisagedus, oksendamine, valu jäsemeis ja jäsemete tundetuks muutumine ning teadvusekaotus.
Sinikka Piippo „TOIT LOODUSEST. Tervislikke toidutaimi õuelt, niidult ja metsast“, kirjastus Varrak 2017
