Mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmasid?
Jalgade hooldamisest rääkis proviisor Maija Tressum.
Soolatüügas on viirusest põhjustatud healoomuline nahakasvaja. Tekkel on oma osa hormonaalsetel ja immunoloogilistel teguritel, samuti vanusel. Võib nakatuda üldkasutatavates pesuruumides ja spordisaalides. Soolatüükad tekivad peamiselt kätele ja jalgadele, võivad esineda üksikult ja kobaratena. Jalatallal ja küünevallil tekitavad nad valu. Jalatallal, kuhu langeb koormus, on soolatüügas lame ja kasvab sissepoole. Tüüka ümber tekib valulik kõvastus.
Kuna soolatüükaid tekitab viirus, siis pole selle vastu kindlat ravi. Võib katsetada näiteks salitsüülplaastreid, salitsüülhappe ja kampriga geeli, nahalahust salitsüül- ja piimhappega, pliiatsikujulist aplikaatorit triklooräädikhappe geeliga ning pihustit soolatüügaste eemaldamiseks vedela lämmastiku meetodil.
Konnasilmi põhjustab liiga väikeste jalanõude kandmine. Konnasilm võib käimist päris palju segada ja tekitada valu. Esmaabi korras tuleks välja vahetada pigistavad ja hõõruvad jalanõud.
Konnasilmade paikseks raviks on apteekides müügil salitsüülplaastrid, kolloodiumilisandiga nahalahus salitsüül- ja piimhappega ning salitsüülhappe ja kampriga geel, mis moodustab veekindla kaitsekihi. Survet konnasilmale aitavad vähendada viltrõngad. Kui paar-kolm nädalat hoolikalt ravida, võib konnasilmast lahti saada. Infektsiooniohu tõttu ei või konnasilmi ise välja lõigata ega nühkida. Kui enesehooldus ei aita, tuleb minna nahaarsti juurde.
Levinud jalahädad on ka villid. Vill on hõõrdunud koht nahal, mis tekib äkilise või pikaajalise hõõrdumise tagajärjel. Peale selle, et vill on valus ja piirab liikumist, võib kahjustada saanud koht tekitada ravi nõudva nahapõletiku. Villidevastane pulk vähendab kingade hõõrumist kohe ja takistab villide teket. Kui aga vill on juba tekkinud, on kõige parem kasutada erineva suurusega hüdrokolloidplaastreid. Kokkupuutel villieritisega moodustab hüdrokolloidmass nahka kaitsva ja taastava geeli. Geel kaitseb villi edasise surve ja hõõrdumise eest – see on nagu teine nahk, mis jääb villile seniks, kuni see ise ära tuleb.
Püstijalatöö, kõvad aluspinnad, ülekaal ja kannaaluse rasvapolstri kulumine võivad põhjustada kannalõhesid. Ka kõvastuste tugev raspeldamine metallriiviga võib kannalõhedega lõppeda. Lõhest võib tulla verd ning kui tekib põletik, võib see mädanema minna.
Kandade paksenemise vastu aitavad rasvased jalakreemid, mis sageli sisaldavad taimseid niisutavaid õlisid. Tõhusad on kerged kiiresti imenduvad emulsioonid, kreemid, palsamid ja vahud, mis sisaldavad pehmendavat uureat, salitsüül- ja piimhapet, glütseriini ja muud.
Vahel tekivad kollakad paksendid talla all ka laiemale alale, põhjuseks väikesed ja õhukese tallaga jalatsid, jalalabade ja varvaste väärasendid, ülekaal ja kuiv nahk.
Jalgade kreemitamine peaks kuuluma keha igapäevase hoolduse juurde – seda tuleks teha iga päev enne magamaminekut. Kreeme võiks aeg-ajalt vahetada.
Jalaseen algab peaaegu alati hauduma läinud väikese varba vahest. Kui varbavahehaudumus levib jalatallale ja sügeleb ning esinevad väikesed vesised rakud ja korbad, on põhjust kahtlustada ägedat seennakkust. Ketendamine võib esineda jalalaba äärtel, nahavoltides ja kandadel.
Jalaseene ravimiseks on apteegis müügil ka retseptivabad ravimid: salvid, kreemid, geelid, pihustid, lahused ning küünepliiatsid.
Küüneseent võib kahtlustada, kui küüs muutub pruunikaskollaseks ning pehastunuks. Seen levib küüne alla ja lõpuks tuleb küüs lahti. Parem on minna kahtlase küünega kohe nahaarsti juurde, sest väheste sümptomite esinemise korral võib küüs kergesti paraneda, täielikult haigestunud küüne ravi võib aga kesta aastaid. Kergema küüneseenejuhtumi raviks on olemas käsimüügiravimid. Käestlastud juhtudel kasutatakse sageli retseptiravimeid. Tasub teada, et seespidine ravi ei pruugi kõigile sobida. Häid tulemusi on saavutatud ka teepuuõliga, kui seda määrida küünele üks tilk kord päevas.
Elukiri
