Arst: ülesöömine grillipidudel võib lõppeda tõsise tervisehädaga
Ida-Tallinna Keskhaigla kirurg Airi Oeselg kinnitab, et iga päev satub erakorralise meditsiini osakonda mõni, kel diagnoositakse kõhunäärmepõletik, sapikoolika (või juba -põletik), maovaevused (kõrvetised, haavandid) ja muud ebasobivast või liigsest söögist tingitud sümptomid nagu kõhukorratused, -puhitus, iiveldus, oksendamine.
Pankreatiit kui tõsiseim kõhuvaevus
Kirurgi sõnul on tõsisemaid diagnoose kõhunäärmepõletik ehk pankreatiit. 70%-l juhtudest on haiguse põhjus liigne alkoholi tarvitamine, umbes 20%-l sapikivid ja ülejäänud juhtudel on kõhunäärme ärrituse vallandajaks liigne rasvase toidu söömine, kõhutrauma ning harvematel juhtudel kasvajaline haigus, erinevad ravimid ja loomulikult on ka põhjuseid, mida me veel ei tea.
Doktori sõnul on alkoholist põhjustatud kõhunäärmepõletikuga haige tavaliselt 30. eluaastate lõpus olev mees. Loomulikult on oht pankreatiiti haigestuda kõigil, olenemata soost ja vanusest. Samas võib öelda, et naistel on pigem kalduvus sapikividest põhjustatud vaevustele.
„Meie juurde jõuavad patsiendid järsult ülakõhus rinnakorvi alla tekkinud valu tõttu, mis võib kiirguda vöökujuliselt ka külgedele ja selga,ˮ selgitab dr Oeselg, lisades, et tavaliselt suurendab vaevusi just söömine.
Kui kõhunäärmepõletiku põhjuseks on sapikivid, võib kirurgi sõnul öelda, et valu süveneb väga kiiresti – mõne tunniga. Kuid alkoholi põhjustatud põletiku puhul kujuneb valu maksimum välja paari päeva jooksul. Vähesel määral võib valu leevendada kõveras pikutamine ehk nn looteasend. Ebaselged sümptomid – oksendamine, iiveldus, kõhulahtisus, isutus, palavik, ülakõhuvalu või naha kollasus alkoholi või rasvase toidu rohkel tarvitamisel – võivad arsti sõnul samuti viidata kõhunäärmepõletikule.
Dr Oeselg lisab, et igasugune tugev kõhuvalu, mis ei leevendu ise, või lahjemate valuvaigistite ja spasmolüütikumide tarbimisel 30 minuti kuni tunni jooksul, vajab meditsiinitöötaja tähelepanu. „Nagu juba mainitud, esineb õnneks enamasti pankreatiidi kerge vorm, kuid 20%-l on haigus kiire kulgemisega ja võib lõppeda surmaga, mistõttu ei tohi kõhunäärme ärritusse kergekäeliselt suhtuda,ˮ rõhutab kirurg.
Kergekujuline kõhunäärmepõletik laheneb kirurgi kinnitusel ise 3−5 päeva jooksul ja mingit eriravi ei vaja, ent kui valud on väljakannatamatud, tasub siiski kontrolli tulla. 20%-l juhtudest on tegemist raske kõhunäärmepõletikuga, millesse suremus on kuni 50%. Nende haigete haiglaravi on pikaajaline, seotud erinevate tüsistustega ja vahest vajavad nad ka operatiivset ravi.
Sapikivid ei ole vaid ülekaaluliste haigus
Kuigi statistika andmetel on sapikivide tekkel 4 peamist riskifaktorit − naissugu, ülekaal (KMI üle 25), fertiilsus (sünnitanud) ja vanus 40ndates −, siis leidub ka kõhnasid noormehi ning igas vanuses inimesi, keda see häda kimbutab, mistõttu võib arvata, et siin mängivad rolli ka inimese enda isikupära, geneetiline taust ja muu tervisekäitumine. Samuti kuuluvad riskigruppi erinevate krooniliste haigustega patsiendid, kiire kaalukadu (näiteks pärast bariaatrilist operatsiooni), antibeebipillide ja östrogeeni sisaldavate ravimite tarvitamine.
„Sapikive esineb 8−16%-l valge rassi esindajatel. Sapikivide tekkimine on protsess, mil kolesteroolikristallid ladestuvad sapis ning hakkavad moodustuma kogumikke. Selleks on vaja kõrgenenud kolesterooli või kaltsiumi sisaldust sapipõies ja/või sapipõie aeglustunud tühjenemist. Enamik kive ei anna endast kuidagi teada ning kui juhuleiuna avastatakse, vajavad riskifaktorite puudumisel lihtsalt toitumisjuhiseid ja jälgimist,“ selgitab dr Oeselg.
Kirurgi sõnul on sapikividega inimestel 2−3%-lise tõenäosusega aastas võimalus koolikate tekkeks, mis ajaga suureneb, nii et viie aasta pärast on juba 15−20%-line võimalus valu tekkeks. Asümptomaatilised kivid vajavad aga samuti jälgimist. Suur risk tüsistuste tekkeks on üle 3 cm kivide või seina külge kiilunud kivide puhul, mida loetakse sapipõie vähki soodustavaks teguriks.
„Valuataki ehk sapikoolika kutsub tavaliselt esile suure koguse rasvase toidu söömine. Haige kaebab tavaliselt iiveldust või oksendamist, kõhupuhitust või -lahtisust,“ kinnitab kirurg, lisades, et oksendamise esilekutsumine kergendab enesetunnet mõneks ajaks, kui erinevad asendid ei suuda valu leevendada.
Nii kõhunäärmepõletiku kui ka sapikoolika puhul on olulisel kohal spasmolüütikumid, valuvaigistid, kergesti seeditav dieet ja rohke vedeliku tarbimine. Sapipõie sümptomaatiliste kivide puhul, kui ei ole vastunäidustusi, on vajalik näidustatud operatiivne ravi, mis tänapäeval tehakse laparoskoopiliselt nelja kuni 1 cm ava kaudu kõhuõõnes. Tavaliselt peab patsient veetma pärast operatsiooni ühe öö haiglas, kuid üha enam tehakse seda operatsiooni ka päevakirurgias. Ägeda sapipõiepõletiku puhul on soovitatav samuti kohene operatsioon või kui operatsioon ei ole antud hetkel võimalik, siis peaks antibiootikumidega taandama ägeda põletiku ning planeerima operatsiooni rahulikus perioodis.
Kuidas end kaitsta?
Nii kõhunäärme ärrituse kui ka sapikoolikate vältimiseks soovitatakse hoiduda rasvastest söökidest, pigem süüa tihedamini ja väikseid toidukoguseid. „Juba tekkinud hädade puhul võiks paar päeva süüa kergemaid jogurteid, köögiviljasuppi ning näiteks mustikates ja punases greibis sisalduvad antioksüdandid aitavad samuti kõhunäärmel taastuda. See ei tähenda, et peaks lihast täiesti loobuma, pigem tasub eelistada vähemrasvast liha – näiteks kanaliha. Loomulikult aitab põletike puhul alati rohke vedeliku tarbimine, mis ei tohiks olla gaasiline limonaad, vaid pigem lahja tee ja vesi. Kindlasti peavad alkoholi tarbimist vähendama kord juba kõhunäärmepõletikku põdenud ja alkohoolset pankreatiiti põdenud inimestel on eluaegne absoluutne alkoholikeeld,“ toonitab kirurg.
Samuti peab patsient hoiduma kindlasti saiatoodetest ja pastast, punasest loomalihast ning kohvist. Vältima peab eeltöödeldud toite ja küpsetisi, samuti külmutatud pitsat, juustu, ubasid ja mune ning võid. Ka suitsetamine halvendab kõhunäärme taastumist.
Pidustustega kaasnevad tihti ka kõrvetised
Lisaks varemnimetatule – sapikoolikatele ja kõhunäärme ärritusele – on toitumisel suur osa ka kõrvetiste tekkel. Võib väita, et meil kõigil esineb aeg-ajalt kõrvetisi. See ei tähenda kohe mõnda tõsisemat maohaigust (haavand, refluksösofagiit ehk söögitorupõletik) ega vaja arsti tähelepanu. Kui aga koduste vahenditega ja apteegi käsimüügiravimitest leevendust ei leia, võiks konsulteerida perearstiga ja kaaluda täiendavate uuringute tegemist (gastroskoopia).
„Kõrvetavat, kipitavat valutunnet, mis kulgeb ülakõhust mööda rinnakut üles kaelani, nimetataksegi kõrvetisteks. Meditsiinilises tähenduses tekitab seda maomahla sattumine söögitorru ja tagasi suhu, tihtipeale maolukuti töö häirumisel. Seda võib põhjustada ülesöömine, eriti enne magamaminekut, suitsetamine, ülekaal, rasedus, rasvased ja vürtsikad söögid ning gaasiga joogid ja mõningad ravimid. Samuti kitsad riided, kummargil või sundasend, ka stress võib valuhoo esile kutsuda,“ selgitab kirurg. Doktori sõnul leitakse apteekriga konsulteerides kindlasti sobilik ravi, mis vähendab happe tootmist maos (H2-retseptori blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) või neutraliseerib juba söögitorru jõudnud hapet (antatsiidid). „Pingelisel perioodil lühiajaliselt neid tarvitades saavutatakse sümptomite üle kontroll, kuid kui vajadus on pikemaajaline, peaks pöörduma arstile,“ toonitab ta.
Kuidas vältida kõrvetisi?
Siinkohal soovitab dr Oeselg kindlasti vaadata kriitilise pilguga üle oma toidusedel. Sagedamini tekitavad vaevusi rasvased ja vürtsikad toidud, tsitruselised, sibul, frititud toidud, pähklid, hapukoor, alkohol, kohv, tee, piparmünt. Samas tasub tähele panna, et vaevusi tekitavad toidud võivad inimestel erineda. Peaks vältima kõhu liigselt täissöömist, aga ka toidukordade vahelejätmist, mis soodustab maomahla happesuse tõusu. Kuna suitsetamine soodustab mao sulgurlihase lõõgastumist ja maohappe tagasivoolu söögitorru, siis oleks mõistlik see tegevus lõpetada.
„Õhtusöök ei tohiks jääda samuti liiga hilja peale, et söömise ja pikali heitmise vahe oleks vähemalt 3 tundi. Magades tasub kasutada kõrgemat patja, mis takistab maohappe liikumist tagasi söögitorru. Soovitan ühtlasi saavutada kontroll oma kehakaalu üle,“ lisab kirurg.
Nii sapikoolikad, kõhunäärme probleemid kui ka kõrvetised on kolm peamist heaoluühiskonna haigust, mille ära hoidmiseks piisab tervislikust toitumisest, mõõdukast kehalisest koormusest, oskusest pärast stressirikast tööpäeva lõõgastuda ning kahjulikest harjumustest loobumisest.
Benu Apteegi terviseajakiri
