Apteeker soovitab, mida pakkida suvisel ajal reisiapteeki
Sikupilli keskuse BENU proviisori Marina Rjabtsova kinnitusel on suvisel ajal apteeki külastavate klientide vajadused tõesti veidi erinevad talvisest hooajast. Grillihooaja alates suureneb ka ülesöömisest tingitud kõhuprobleemide hulk, mistõttu soovitakse saada sellele leevendust. Samuti ostetakse enam kaalu alandavaid tooteid, tarbitakse mitmesuguseid vitamiine ja toidulisandeid. Päike, soojus, üha õhenev riietus ja paljaks kistavad päkad toovad pükstest ja kingadest välja jalad, sestap nõutakse apteegist enam ka veenilaienditele mõeldud geele ja kreeme ning jalgadel levivat seenhaigust ja konnasilmi leevendavaid tooteid.
Ravimid kaasa!
Olgu tegu reisiga kodumaal, Euroopa piires või veelgi kaugemal, looduses või linnas, erilise tähelepanuga peaksid oma tervisesse suhtuma need, kes kimpus mõne kroonilise haigusega. Reisile minnes tuleks sellest kindlasti teada anda oma raviarstile ning hoolitseda selle eest, et kaasa saaks pakitud vajalikul hulgal iga päev tarvitatavaid ravimeid. Nagu juba öeldud, peaksid reisiapteeki kuuluma plaastrid, palavikualandi ja valuvaigisti, samuti ravim kõhuprobleemide vastu.
Lisaks võiks olla kaasas piisav varu haavahooldusvahendeid – eri suuruses plaastrid, antiseptiline lahus ja rull marlisidet – kergemate vigastuste tohterdamiseks. „Kindlasti ei tasu arvata, et minuga ei juhtu õnnetust või tervisemuret. Palavikualandaja ja valuvaigisti peaks kindlasti kaasas olema, sest peavalu võib tekkida nii vähesest vee tarbimisest, kuumusest kui ka alkoholi tarbimisest. Erinevad temperatuurikõikumised võivad kaasa tuua külmetuse,“ lisab proviisor.
Tugevama valu puhul soovitab apteeker kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. Peojärgse peavalu korral sobib aspiriin, mis vedeldab verd ja teeb sellega ka olemise paremaks. Kergesti külmetujatel peaksid kaasas olema ka nohu- ja köharavimid. Kuna kuiv õhk võib põhjustada ninakuivust, võiks kaasa võtta ka meresoolalahuse.
Vürtsikas toit või teistsugune menüü
Harjumatu toitumine võib põhjustada erinevaid kõhuhädasid – puhitust, kõhulahtisust või -kinnisust, kõrvetisi ja maovalusid. Kõhulahtisuse vastu sobivad söetabletid või loperamiidi sisaldavad tabletid ja kapslid. Võimalike kõhuhädade ennetamiseks on soovitatav hakata juba nädal enne reisi manustama probiootikume, mille tarvitamist tuleks jätkata reisil olles.
„Selleks, et ohatis reisi ära ei rikuks, tasub apteegist kaasa võtta ohatisekreem. Samuti võiks kuuluda reisikotti sääsetõrjevahendid ja sääsehammustuse leevendajad. Kaasas võiksid olla ka päikesepõletust ennetavad ja leevendavad vahendid. Ükskõik kas sõidad mägedesse suusatama või soojale maale, vähemalt 30 UV-faktoriga päikesekreem võiks kaasas olla,“ lisab proviisor.
Lennu- ja merereisi eel ja ajal
Pikematel lennureisidel võivad pikemast istumisest tingitud verevoolu aeglustamisest ja järsust rõhuvahetusest tekkida jalgades veeniprobleemid. Apteekidest saab selle vastu osta reisipõlvikuid. Reisipõlvikuid peaksid kindlasti kandma ülekaalulised, suitsetajad, rasedad ja inimesed, kellel on olnud eelnevalt operatsioon.
„Kel ees laeva- või lennusõit, tasub merehaiguse ennetamiseks kasutada ingverit sisaldavaid tablette, mis aitavad ära hoida iiveldustunnet ja oksendamist. Allergiatabletid võiksid kaasa pakitud olla ka neil, kes varem allergiaga kimpus olnud ei ole. Allergiahoo võib saada tundmatutest toiduainetest, olmekeemiast, putukahammustusest, ühekordsetest linadest või kasvõi hotellide põrandakattematerjalist,“ lisab apteeker.
Kui plaanite perereisi, tuleks kindlasti kaasa pakkida eri suurusega plaastreid, antiseptikut, söetablette, palavikuvastast siirupit ning nohu- ja allergiavastast siirupit. Kindlasti peaks lastele mõeldes eelistama kõrgeima kaitsefaktoriga päikesekreemi ja kasutama ka päevitusjärgset kreemi.
Enne riskirohkematesse kohtadesse reisimist tasub kindlasti käia 4–6 nädalat varem perearsti konsultatsioonil. Perearst või reisimeditsiini kabineti nõustaja oskab nõu anda ka selles kohta, millised vaktsiinid on ühte või teise piirkonda reisides kohustuslikud.
