Kilde juubilar Neeme Järvi teest: kodus ta ei dirigeeri

Neeme Järvi saab 7. juunil 80aastaseks. „Sa ei ole kunagi kohal, mis tähendab, et sa ei saa kunagi rahul olla sellega, mida sa teed ja kus sa omadega oled,” iseloomustab maailmamees Neeme Järvi dirigendi elu, mis on rohkem teelolek kui kohalolek.

Samas on mõned dirigendid tuntud kui isevalitsejad,kes valivad tempo, tuju ja diktsiooni ja kes ei suuda oma valitsemiskepikest käest panna ka kodus ja juhatavad meelsasti seal vägesid. „Kodus tuleb juhatada ilma taktikepita. Minu abikaasa Liilia teeb ja juhib kõike ja katsu sa talle vastu rääkida!” ütleb Neeme Järvi kindlalt. Aga kas ta vahel üritab? „Enam ei ürita.”

Neeme Järvi sündis Tallinnas, aga hingelt on pärnakas. Pärnus oli kunagi ta emakodu ja seetõttu on Pärnu on suurmehele alatiseks südame külge jäänud. Neeme Järvi kasvas suurvaimude Oistrahhi, Haikini, Rostropovitši, Ernesaksa jt. nimekate muusikute tuules, kes suveti Pärnus suvitamas käisid ja seal ilma tegid. Järvide suvemaja Kirbu jõe ääres oli paras koht, kus kuulsaid muusikamehi vastu võtta, juttu rääkida ja nalja visata.

Nüüd suveti toimub Pärnus traditsiooniks saanud maestro Neeme Järvi meistriklass, mida viib läbi ka poeg ja dirigent Paavo Järvi. See tipneb kuulsa Järvide festivaliga.
"Pärnu on tore paik ja eriti Kirbu jõe äärne koht, kus kogu meie pere kokku saab. Aasta jooksul me perega nii tihti ei kohtu. Polegi seda vaba aega, et kõik koos olla saame. Pärnus on minu perekonna juured. Siin elas mu venna pere ja meie lapsed on Kirbu jõe ääres üles kasvanud. Nüüd müttavad seal juba ka lapselapsed. Pärnu on meile emotsionaalses mõttes väga kallis paik. Kuigi ma sinna New Yorki nii väga minna ei taha, olen ma lihtsalt harjunud minema, aga Pärnus on hoopis teistsugune tunne... Minu ema Elss Järvi on Pärnust ka värvipiltidega raamatu kirjutanud. Vahva raamat ju!”

Eesti maailmanimega dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas on sündinud samal päeval, 7 juunil. Igal aastal sel päeval nad õnnitlesid vastastikku teineteist. Eri Klas oleks tänavu saanud 78aastaseks.

Nende dirigenditeelt on meenutada ka naljakaid seiku. Noor Estonia teatri dirigent Eri Klas oli nimelt mõnes ooperis Neeme Järvist kiirem. Ja kui nii võib öelda, siis Klas lausa seljatas Järvi "Porgy ja Bessiga" Lihtsalt nii, etendus lõppes Klasi juhtimisel alati kümmekond minutit varem kui Järvi taktikepi all. Aga just sellega said arvestada ooperis kaas teinud estoonlased, et hilisõhtuse bussi peale jõuda.
Kui aeglasematest ja kiirematest tempodest juttu tuli, tegi maestro nalja, et kui muusikas pole parajasti midagi öelda, siis tulebki kiiremini liikuda.
"Aga ma olen vaadanud, et Neeme võtab ka viimasel ajal kiiremad tempod," ütles seepeale Klas.

Meile teadaolevalt on ka Neeme Järvi nii elus kui ka muusikas kiirust ja tempot harrastanud. Näiteks ükskord Haagis Anton Bruckneri Kaheksandat sümfooniat dirigeerides. Ülekanne raadiost pidi kestma kaks tundi, aga Järvi lõpetas otsesalvestuse viisteist minutit varem. Ja eetris haigutas vaid tühjus?
„Nad olid seal raadios ikka ähmi täis küll, mida ülejäänud ajaga peale hakata. Lõpuks panid kähku ühe Pärdi plaadi peale.”
„Vaene Bruckner!“ lisab Järvi veel. „Tema Kolmandast sümfooniast on viis erinevat partituuri, sest dirigendid on kõik ümber teinud ja soovitanud, et nii on parem.”

Balletietenduse dirigent ei pea olema just esmaklassiline, teadis rääkida tuntud koreograaf, varieteeguru ja kunagine Estonia teatri ballettiartist Kalju Saareke. Tema sõnul on balleti dirigeerimine omaette ooper. „Dirigent peab arvestama baleriiniga, et hüpe ja artist õhku rippuma ei jääks. Kui mina veel tantsisin, dirigeerisid Estonias balletti põhiliselt Kirill Raudsepp ja Vallo Järvi. Ükskord, kui mina hüppasin õhku, keeras Kirill Raudsepp sel ajal partituuri lehte, mis on lubamatu."

Estonia teatri kauaaegne lavastaja Arne Mikk mäletab aega, kuidas 1971. aastal Rooma konkursi võitnud Neeme Järvi staatus tõstis järsult dirigendi rolli üldse. Kasvasid noored dirigendid nagu Eri Klas, Peeter Lilje, Vello Pähn, Paul Mägi. „See oli Neeme Järvi suur eeskuju tolleaegsetes oludes,“ kinnitas Mikk. Mis on ka tõsi. Jumaliku tulesädemega noor dirigent Neeme Järvi rikastas iga kontserti, etendust või proovi.Tarvitses maestrol käed tõsta, kui oldi valmis enamaks - kõik laabus nagu imeväel. „Sõbrad, teeme muusikat,” mäletavad Järvi ütlemist ka vanemad pillimehed. Vaatamata noorusele oli Neeme Järvis seda sarmi ja teatri dirigendile vajalikku temperamenti. Ega sellepärast laulupartii veel lihtsalt välja ei tulnud. Seda mitte! Dirigent oskas lihtsalt operatiivselt töötada. Järvi ütles talle omasel mahedal toonil: „Ilus, aga nüüd hakkame harjutama.“

Ta saavutas kohe usu autoriteedi, poolehoiu ja kõik need juba palju kordi öeldud sõnad. Mis innustas kollektiivi enam kui tuhat n-ö mahanühitud proovi. Ega geniaalsus ei vajagi põhjendamist.
„Ma mäletan väga hästi seda „Othello” esimest proovi Estonias, kus koor ja orkester Neeme Järvi taktikepi all kõlama hakkasid,“ on meenutanud Arne Mikk. Kõik hakkas kerkima justnagu pärmi toel. Muusikas polegi n-ö täpset püksimõõtu, et nüüd on püksid parajad, sest siis muutuks looming vaid leivateenimiseks. Neeme Järvi targas käsitluses on olnud palju õpitavat ja ongi õpitud. Mistahes raske sai selgeks, aga mitte kunagi kergeks.

Neeme Järvist sai Estonia teatri peadirigent 1963. aastal. Seda tööd tegi ta 1976. aastani. 1976–1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstiline juht ja peadirigent.
1971. aasta, pärast võitu Accademia Nazionale di Santa Cecilia konkursil Roomas sai ta palju kutsed eliitorkestrite dirigeerimiseks tuntud ooperimajades.
1980. aastal lahkus Neeme Järvi koos perega Nõukogude Eestist, olles 1978. aastal nimetatud Eesti NSV rahvakunstnikuks. Ta asus elama Ameerika Ühendriikidesse. Ta on olnud mitme maineka orkestri peadirigent ja audirigent Euroopas, USAs ja Jaapanis.
Neeme ja Liilia Järvi pojad Paavo ja Kristjan on rahvusvahelise mainega dirigendid, tütar Maarika Järvi aga tuntud flötist.

Kolmapäeval kell 19 on Eesti Televisioonis kavas „Neeme Järvi 80 – sünnpäevakontsert“, ja kell 21 ETV2s ning seejärel 21.45 „Järvimuusika“.