Mida teha, kui sind kimbutab uriinipidamatus?
Uriinipidamatus on ebamugav ja tõsine probleem, aga sageli ei kipu inimesed sellest ei oma perearstile ega ammugi mitte apteekrile kurtma. See võib viia probleemi süvenemiseni ja pärsib tõsiselt igapäevaelu toimetusi. Õnneks on enamikel juhtudel uriinipidamatus aga ravitav.
Uuringu kohaselt kannatab elu jooksul selle probleemi all iga kolmas naine ja iga kümnes mees. "See on selline mure, mille tõttu inimene hakkab end ebamugavalt tundma nii tööl kui vabal ajal seltskonnas, sest kardab, et halb lõhn võib viidata probleemile. Ebamugavaid olukordi hakatakse vältima, isoleeritakse end seltskonnast ja see võib viia tõsise stressini," kirjeldab BENU apteegi proviisor Marina Rjabtsova üsna levinud stsenaariumi. Kuna tegemist on väga intiimse ja seetõttu ka piinlikust valmistav murega, ei kipu inimesed kahjuks abi otsima.
Mis põhjustab uriinipidamatust?
Teadmatusest arvatakse, et uriinipidamatus käib vanemaks saamisega kaasas. Kuid apteekri sõnul pole see pelgalt nii. Enamikul juhtudel on uriinipidamatus ravitav, kindlasti saab aga probleemi all kannataja elukvaliteedi säilitada spetsiaalsete abivahenditega.
Põhjuseid, miks ebameeldiv probleem erinevas eas võib tekkida, on erinevaid. Nii meestel kui naistel võib uriinipidamatus tekkida mitmete neuroloogiliste haiguste, diabeedi, trauma või teatud ravimite võtmise tagajärjel.
Naistel on sagedasemateks uriinilekke põhjustajateks rasedus ja sünnitamine, menopausiikka jõudmine, aga ka ülekaal. Need võivad olla põhjused, mille tagajärjel nõrgenevad vaagnapõhjalihased ja avalduvad probleemid.
Meestel on pidamatuse üheks põhjuseks probleemid eesnäärmega.
Millal arsti poole pöörduda?
Kindlasti tasub arsti poole pöörduda esimeste sümptomite korral, et selgitada välja probleemi põhjused. "Rõhutan veelkord, et abi on olemas ja oluline on õigeaegne diagnoos ja õige ravimeetodi valik - erinevaid põhjuseid ravitakse erineval moel," ütleb Rjabtsova.
Probleemi peites see vaid süveneb, võib tekkida püsiv nahaärritus ning sümptomite taga võib olla hoopis tõsisem terviserike.
Paraku ei anna ravi kõikide patsientide puhul täielikku paranemist, kuid igaühele leitakse kindlasti sobiv abivahend ja lahendus, et normaalne igapäevaelu selle tõttu ei kannataks.
Millised on ravivõimalused?
Uriinipidamatuse põhjused on erinevad ja seetõttu ka ravi eri patsientide puhul hoopis erinev. Seetõttu ongi väga oluline võimalikult kiiresti välja selgitada, mis probleemi põhjustab. Vastavalt põhjustele, tegeleb uriinipidamatuse väljaselgitamise ja raviga kas perearst, uroloog, günekoloog või neuroloog. Kuid esimene samm lahenduse otsimisel on kindlasti perearst.
Haiguse raviks on vastavalt põhjusele mitmeid võimalusi. Üheks olulisemaks on aga vaagnapõhjalihaste treenimine. "Vaagnapõhjalihaste nõrgenemine, kas siis sünnituse, haiguse või mõne muu põhjuse tagajärjel, on üks sagedasemaid uriinipidamatuse põhjustajaid. Seetõttu on nende lihaste treening ühtlasi raviva, aga ka ennetava iseloomuga," selgitas Rjabtsova. Ta lisab ka, et treenimisel peab olema järjepidev ja tulemused on märgatavad alles mõne kuu kuni poole aasta pärast.
Ravimeid kasutatakse nii üliaktiivse põie kui ka stress-uriinipidamatuse puhul, menopausiealistel naistel on selleks östrogeenasendusravi. Kirurgiline ravi on andnud häid tulemusi nii sega- kui stress-uriinipidamatuse all kannatajate puhul.