Aiatööd, mis tuleb maikuus ära teha
Seetõttu on mõistlik enamus suvelilledest ja soojalembesed aedviljad, nagu näiteks tomat, istutada välja alles mai lõpus. Viimast toetab ka meie enda vana uskumus, mille järgi võis külmakartlikke taimi külvata ja istutada alates urbanipäevast ehk 25. maist. Nimelt võib öökülmadeta perioodi pikkus võib paikkonniti erineda kuni kaks kuud. Kõige pikem (180 päeva) on see saarte rannikualal, Kesk-Eestis 140 päeva, sisemaa madalamates piirkondades 130 päeva, aga Alutaguse, Kõrvemaa ja Lahkme-Eesti suurtel aladel ainult 115–120, kirjutab ajakiri Maakodu. „Kui paljakäsi mulda sobrades ei hakka sõrmed külmetama ja vihmaussid on liikvel, siis ongi käes õige aeg peenraid teha,“ seisab seal.
Noori taimi võiks külma eest kaitsta katteloori või spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud kilega, milles on väikesed augud, et taim saaks hingata. Kate kinnitatakse peenra servadele kivide või laudadega ning võetakse päevaks ja kastmise ajaks maha.
Kui öökülmade oht on möödunud, võib rõdu- ja potitaimed ning suvikute seemikud välja viia. Taimi tuleb regulaarselt kasta ja vajadusel väetada.
Kes kuufaase aia- ja põllutööde juures järgib, siis üldreegel on, et kõik, mis kasvab maa peale, tuli mulda panna noore kuuga. Mis kasvab maa sisse, tuleb maha panna vanas kuus.
Üks neist töödest, mis maikuus ära tuleb teha, on umbrohutõrje. Aprillis ja mais ei ole soovitatav mulda multšida. Katmata muld soojeneb päeval kiiremini ning eritab selle soojuse öösel taas õhku. Juhuslike öökülmade puhul võib just see soojus hoida pungi külmumast.
Aeg on tomatid kasvuhoonesse istutada. Aednikud soovitavad enne seda lisada mulda veidi kondijahu. Istutamisel surutakse esmalt tugikepid tugevalt maasse, seejärel pistetakse noored taimed väikese nurga all kuni esimese pärisleheni mulda. Siis moodustuvad mulla alla jäänud varreosale lisajuured.
Seemikute harvendamiseks on mai parim aeg. Liigsed ja nõrgad taimed eemaldatakse juurest tõmmates ettevaatlikult, allesjääjad surutakse õrnalt mulda tagasi. Kui seemikud on väga tihedalt, soovitatakse harvendada mitmes jaos.
Mais saab juba paar korda muru niita, esimese niitmise ajal peab muru olema u 8–10 cm kõrgune. Kui niita liiga madalalt, võib osa murutaimi kaduda ning võimust võtavad umbrohi ja sammal.
Aeg on korrastada püsilillepeenrad. Mais õitsevatele lilledele tasub kuu alguses anda mõni peotäis granuleeritud lilleväetist. Väetatakse ka roose ning ilupuid-põõsaid.Kui kesk- ja sügissuvel õitsevad püsilillepuhmikud on liiga suured, võib need välja kaevata ja osadeks lahti harutada.
Pärast istutamist tuleb taimi põhjalikult kasta ning mulla tahenedes peenrale kompostmulda puistata. Aeg on külvata lühikese kasvuajaga suvikute seemneid ja kuu lõpus on aeg kevadel külvatavate püsikute käes. Mai sobib ka okaspuude istutamiseks.Aeg köögivilja külvata on samuti käes. Esimesel võimalusel (kui mullasoojust on 2–5°) tuleb kõlvata sibulaseeme, kohe peale öökülmasid tuleb maha panna ka tippsibulad, mis tuleb katta 1–1,5 cm paksuse mullakihiga.
Suhteliselt külmakindlate tõusmetega ja madalal temperatuuril idanevate seemnetega köögiviljad on ka porgand, petersell, kaalikas, till, naeris, redis, rõigas, salat, mustjuur ja spinat. Ettekasvatatud köögiviljaistikuid võib hakata harjutama välisõhuga, kuid kütteta kasvuhoonesse või kile alla neid enne kuu lõppu ei istutata. Nüüd tuleb külvata ka kurgi- ja kõrvitsaseemned, et istikuid saada.
Ja mõistagi ärge unustage kartulit: kui muld on mõnusalt soe ja niiske, pange kartul maha.
Allikad: Gardena aiajakiri (www.gardena.ee), ajakiri Maakodu (www.maakodu.ee)
Veel sobivaid töid
Maikuus saab istutada paljasjuurseid hekitaimi, põõsaid ümber istutada, külvata muru, külvata peenrale suvelillede seemneid, katta puhkenud pungad ööseks kattelooriga, väetada aiataimi ja muru, panna maha gladioolisibulad (kui 10 cm sügavusel on 10 soojakraadi), alustada terrassi kujundamist.
Allikas: Hansaplant
