Teadur selgitab: istuva eluviisi mured kanduvad üle jalgrattasõidule, sest ka see on istuv tegevus
Tallinna Ülikooli teadur Indrek Rannama on rattasõprade seas hinnatud spetsialist, kelle abiga on paika saanud rattaasend, treeningkava ning soovitused tulemuslikumaks soorituseks. Kuigi tema juurde jõuavad pigem tõsisemad spordisõbrad, siis häid tähelepanekuid jagab ta oma loengutel meelsasti ka harrastajatele.
Rattasõidu üheks suureks plussiks on Rannama arvates sotsiaalsus.
„Grupis saab teistega juttu ajada ja oma jõuga pikki vahemaid läbida, erinevates kohtades käia. Jooks jääb sellele alla, sest üldiselt väsib tugilihaskond enne ära, põrutus ja koormus on suuremad. Lisaks on rattasõit hea liigestele, mis on sobilik variant ülekaalulistele, kes võiksid veel ka näiteks ujumast käia.“
Levinud probleem on Rannama sõnul vähene tähelepanu tugilihaskonna tugevdamisele.
„Istuvast eluviisist tulenevad mured kanduvad rattale üle, sest ka see on istuv tegevus. Kui inimene koosneks ainult luudest, siis poleks keeruline, kuid kahjuks või õnneks on meil ka nii lihased kui sidekude. Iga spordisõber on erinevas seisus, sellega tuleb rattal arvestada. Sõidu paremaks ja pikemaks nautimiseks on hea mõte lihaste tugevdamiseks ka muude aladega tegeleda,“ soovitab teadur näiteks võimlemist, ujumist, talvel suusatamist ning miks mitte ka jalutamist või jooksmist.
Aktiivsele sportimisele lisaks tasub kursis olla ka oma tervisenäitajatega. Südameveresoonkonna olukorra hindamiseks oleks tark ennast ka perearsti juures kontrollida lasta, tavaline EKG teha.
"Kindlasti tuleks oma keha kuulata ning näiteks läbi suure valu asju mitte teha. Naiivne on oodata, et sportimise jätkumisel valu iseenesest üle läheb. Ironiseerivates lugudes saab vahel teada, et sportlased on end küll ületanud, aga siit ja sealt katki. Seda siis peetakse kangesti positiivseks eeskujuks, kuigi hiljem selgub, et inimesel on juba struktuursed kahjustused. Haigekassa juht selle üle küll ei rõõmusta,“ soovitab Rannama treenida teadlikult.
Tihti arvatakse, et kui teen midagi tervislikku, siis võin selle võrra rohkem ebatervislikumalt käituda.
"Kristjan Port rääkis ühest avastusest, kus selgus, et multivitamiini tarvitavad suitsetajad surevad varem kui need, kes ei seda tarbi. Tekkis illusioon, et vitamiini süües võivad nad ka rohkem suitsetada, mis neile saatuslikuks saigi," viitab teadur.
Mitmed arstid on öelnud, et tervislike eluviisidega kaldutakse tihti üle piiri minema. Just sportimise ja väga kontrollitud toitumisega, näiteid kohtab igasuguseid.
Allikas: rattamaratonid.ee
