Selle sajandi alguse tornaadod Eestis: sigala katuse tükid lendasid 50 meetri kaugusele
Eesti tornaadode tuule kiirus võib olla 50–90 meetrit sekundis, mis võib viia majadelt katuseid, ümber paisata suuri veoautosid ja murda jämedaid puid. Andres Tarand ja Ain Kallis toovad raamatus „Eesti tornaadod“ ära enam kui 100 aasta jooksul kirja pandud tornaadode kirjeldused. Siin on kolme tornaado iseloomustused 2000. ja 2001. aastast.
15. JUULI 2000
www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0009/tornaado.html (Heino Tooming)
Laupäeval, 15. juulil aastal 2000 oli Eestimaal troopiliselt niiske soe ja vihmane hommik. Kella 13 paiku tormas lõunatsüklon koos äikesepilvedega Rakvere kohale ning langetas linnale keeriselise tornaadolondi. Pealtnägijate Viola Konti ja Miine Vahtra kirjelduste kohaselt ilmus tornaado kagust Ussimäe poolt. See oli täis prahti ja valget tolmu, õhus lennanuks nagu linnuparv. Kui tornaado maapinnale prantsatas, käis plahvatus, millega kaasnes punane kuma – märk tornaado seosest elektrinähtustega. Maapinna helendamist tornaado läbimisel on märgatud varemgi: Liivimaa 1872. aasta 22. mai trombide ehk tornaadode puhul pani seda tähele keegi talumees.
Kontvõõras hüples Rakveres üles-alla, tekitades tõsiseid purustusi: kannatada sai rohkem kui sada maja ja paljud garaažid Pagusoo äärelinnas. Rohkesti oli murtud puid. Üks suur puu raudteejaama lähedal paisati pea peale, juured ülespoole. Mõnel pool oli keeris nagu kuulipildujast puutüvedesse eterniiditükke täksinud. Hulganisti oli painutatud teleantenne. Mõnel majal olid antennid terved, katusel aga kivid või plekk lahti kangutatud. Kivisid „ärandas” katusealune õhurõhk, sest see oli suurem kui tornaadosisene rõhk. Raudteeülesõidu valvemajakese ülemise poole kandis tornaado minema, valves olnud naisterahvas klammerdus põranda külge, et tornaado teda kaasa ei viiks. Kõige suurem õnnetus juhtus Tuule tänavas, kus hukkus inimene – tuul paiskas mikrobussis istuvale mehele palgi läbi akna rinda. Kahekorruseline büroohoone Võidu tn 3 kaotas katuse, samas sai aga asemele hoovipealse õmblustöökoja katuse. M. Härma tn 9 aias murdis pööristorm maha kõik viljapuud ning vana tamme. Viljapuuaiad kannatasid mujalgi. Majalt Malmi tn 10 viis tornaado vast valminud katuse, mille eest peremees oli hommikul töömeestele arve tasunud. Mõlke said mitu autot, üks auto tegi väikese õhulennu.
Tornaado trassi laius oli 150–200 meetrit. Keeristormi tekitatud kahju Rakveres ulatub umbes viie miljoni kroonini. Lääne-Virumaa Päästeteenistuse direktori Ailar Holzmanni arvates võinuks õnnetus aga palju suuremgi olla, kui tornaado oleks linna läbinud pool kilomeetrit lääne poolt. Siis olnuks tornaado teekond linnas pikem ja tema teele jäänuks ka südalinn, rahvast tulvil turuplats ning tivoli…
Arvatavasti sama Rakveres hüpelnud tornaado jõudis välja ka Haljala valda, kus lõhkus kolm maja Aaspere lähedal Sauste külas. Mitu maja sai kannatada ka Kõldu külas. Pealnägija Taimo Heinberki kirjelduse järgi said seal kokku kaks tornaadot, mis kohtumispaigas suurimaid purustusi tekitasid. See on huvitav tähelepanek. Võimalik, et lisaks vastupäeva pöörlevale põhitornaadole laskus pilvest keerise teine haru.
Kui tugev oli Rakvere tornaado?
Põhja-Ameerikas kasutatava 6-pallise Fujita-Pearsoni skaala järgi võiks selle hinnata F2 või F3 klassi kuuluvaks, mis tähendab tõsiseid purustusi. Inglismaal tarvitatava TORRO skaala alusel kuulub ta 5.–6. klassi. Sellistes tornaadodes on tuule kiirus 50–90 meetrit sekundis, mispuhul võib see viia majadelt katuseid, ümber paisata suuri veoautosid ja murda jämedaid puid. Kõige tugevamates laastavates F5 klassi tornaadodes on tuule kiirus umbes 140 meetrit sekundis.
18. JUULI 2000
Vooremaa, 25.07.2000
Eelmise teisipäeva õhtupoolikul Torma vallas Kõnnu külas äkitselt alanud tugev vihma- ja rahehoog ning kõva tuulehoog rullis paarikümnel hektaril rukkipõldu ning sasis ja kiskus juurtega välja lepavõsa. Tromb tõstis õhku Kõnnu sigala söödaköögi katuse ja paiskas selle tükid kuni poolesaja meetri kaugusele kägarasse.
Torma ümbrusest ei läinud mööda ka mullu oktoobri lõpus Jõgevamaal möllanud torm. Siis lükkas raju kokku noorkarjalauda otsaseina ja varingus hukkus mitu mullikat. Tormi tagajärjel vajusid laiali ka Söödi vana sigala seinad ning katus langes kokku. Torma põllumajandusosaühingul oli kavas see sigala rekonstrueerida, kuid tuul jõudis oma lammutustööga ette. Samuti jäi mulluse tormi tagajärjel katuseta Kõnnu sigala söödahoidla, millele oli just uus plekk-katus pandud. Nüüd vajab see hoone jälle uut katust.
„Kõnnu sigala on justkui ära nõiutud: kogu aeg siin ikka midagi juhtub. Paistab, et loodus hoolitseb kõvasti selle eest, et ehitus- ja remondimehed siin tööd saaksid. Eelmine aasta alles läks sigala katus, laudalt viis ka eterniitplaate ära. Hea, et minemakistud katus söödapunkri klaase ära ei lõhkunud, siis oleks tulnud igavene jama ja kolmsada nuumsiga oleksid jäänud söömata,” näitas seatalitaja Mare Tagel terveks jäänud punkrit ja põllult kokku korjatud plekitükke.
„Kella nelja ajal tõusis kõva tuul, läks pimedaks ning algas kõva äike ja müristamine. Olin sigalas sees ja ei julgenud välja tullagi. Torm pillutas uksi ja aknaid kahele poole ja akendest tuli vihma ladinal sisse. Hakkasin aknaid kiiruga kinni toppima, kartsin, et need kistakse eest ära. On küll vanad aknad, aga näe, jäid alles. Uue katuse viis aga jälle minema. Tuulispask oleks võinud ju igavese vana ja viltuse kaalumaja, mida enam kellelgi vaja ei ole, maha lammutada, aga ei. Vana sigalat ka ei puutu, vaid seda uut, viisteist aastat tagasi valminud hoonet lõhub,” ütles Mare.
Tema sõnul olla suurest tormist ja sissesadanud vihmast suurt rõõmu tundnud vaid sead. „Sead hakkasid mööda aedikut edasi-tagasi jooksma. Neil nii hea meel, et jumal hoidku: hakkasid rõõmust ruigama ja poris püherdama.”
Ühe poole katusest kägardas keeristuul hoonest umbes 25 meetri kaugusele, teise jao, mis jäi veidi tervemaks, lennutas poole kaugemale, keset külaelaniku Maimu kartulipõldu. Just sinna, kuhu oli pandud vaokene põlduba ja kapsast kasvama. Perenaine arvab, et nüüd peaks keegi sigala katuse mahasadamisest tekitatud kahju välja maksma.
Kõnnus möllas raju veidi vähem kui pool tundi, siis tuli tuulevaikus ja päike säras taas. Paar kilomeetrit kaugemal ei täheldatud vihma ega rahet.
1. JA 2. JUUNI 2001
Võrumaa Teataja, 07.06 2001
Vastseliina alevikku ründas möödunud nädala lõpus kahel päeval tuulispask. Reede, 1. juuni keskpäeval lõhkus pööristuul Rahu tänav 8 maja ees olevaid kasvuhooneid ja pillutas kilelahmakat Vastseliina teemeistri piirkonna juures. Laupäeva, 2. juuni pärastlõunal kella kahe-kolme vahel nägid Rahu tänava elanikud tuulispaska prahti keerutamas lähedalasuva alajaama juures.
Päästeteenistuse Vastseliina komando mehed meenutavad, et 1. juuni keskpäeval paistis päike ja oli tasane tuul ja kui teatati tuule tekitatud pahandustest teisel pool Vastseliinat, siis ei tahetud seda kuidagi uskuda, ent sündmuskohale sõites tundsid mehed, kuidas nad sisenesid nagu mingisse külma õhu tsooni.
„Olin toas, kui õues see möll algas. Jooksin õue. Kõik kohises, kõik kohad olid tolmu, prahti, lendavaid lauajuppe ja tagatipuks ka lendavaid kasvuhooneid täis,” meenutab Rahu tn 8 elav pereema Ülle Teemo, kes muretses õues oleva 10-aastase Tamari ja 15-aastase Aveli pärast.
„Kuulsin, kuidas naaber hõikas ja palus Tamaril pikali visata, ja nägin, kuidas Aveli oli kinni haaranud õunapuust, kuid siis ma vajusin kokku ja minestasin. Olin nii šokis, et tuli arst kutsuda, validooli võtta ja lamada.”
Tuulispask pillutas seitset kasvuhoonet. Carmen Kutteri sõnul tõstis tuul ühe kasvuhoone üles, keeras siis ümber ja lõpuks pööras sõlme sisse. Kõige kummalisem oli aga ühe kasvuhoone lennutamine kolmekorruselise maja katusele, kuhu kilehoone kiikuma jäi, sest tuulispask kadus ootamatult suurfarmi suunas Kirikumäe poole.
…Aveli sõnul ei saanud ta millestki aru, haaras vaid õunapuust kinni ja nägi, kuidas kõik lendas ning siis oli kõik jälle vaikne.
Andres Tarand, Ain Kallis „Eesti tornaadod“, kirjastus Varrak 2017
