1997. aasta keeristorm Võrumaal: järelkäruga traktor kummuli keerata oli lihtsalt käkitegu
„Enne suuremat metsarüüstet korraldas tromb õhulennu Koidu talus elavale Jaan Allasele, kes oli läheneva äikese pärast läinud karjamaale lehma ketist lahti päästma.“ Andres Tarand ja Ain Kallis toovad raamatus „Eesti tornaadod“ ära enam kui 100 aasta jooksul kirja pandud tornaadode kirjeldused. Siin on 13. augustil 1997 Võrumaal möllanud trombi kirjeldus.
13. AUGUST 1997
Kadaja, J. ja Tooming, H. "Kui keeristorm möllas Võrumaal"
Eesti Loodus nr 7, 1998
Õnnetu 13. augustipäeva keeris tekkis Rõuge vallas Põdrasoo piirkonnas, kus imes turbaväljadelt endasse hulga turbapuru ja omandas kohe ähvardava ilme. Esimeste ehitistena langesid trombi musta keerleva samba ohvriks raba serval asuvad turbapakketsehhi hooned. Kannatada said tootmishoonete eterniit- ja plekk-katused ning vähemal määral sadakond meetrit eemal asuv elumaja. Tuule kiirusest annavad tunnistust turbakuuri katuselt lahti kistud ja kõrvaloleva viilhalli plekkseina tikitud eterniiditükid.
Parasjagu teisel pool viilhalli tegutsenud mehaanik Kalmer Kivi märkas raba pool musta pilve, mis liikus tema suunas. Mõni hetk hiljem rullis lähenev tuulekeeris üles viilhalli katuse. Et trombi tegevusväli hõlmas siis laiuti ainult poolsada meetrit, jõudis mees tuulepöörise eest põgeneda: „Algul andsin jalgadele valu, pärast lükkas ka tuul takka.” Katuselt rebitud plekk paiskus trombi teest nii paremale kui ka vasakule. Kilesse pakitud turbavirnadest leidis pööris materjali, valmistamaks mitmevärvilisi ehteid, millega kaunistas suured puud elumaja kõrval, nagu oleksid juba jõulud.
Järgmisteks ohvriteks valis tuulispask poolteist kilomeetrit eemal Listaku külas asuva Põru ja Nurmiste talu. Kõige tugevamini sai seal kannatada veidi kõrgemal nõlval asuv Randu Raudvassari majapidamine. Elumaja jäi katuseta, lendas minema katusekate ja purunesid ka roovid. Juurtega kisti üles või murti ja paisati kümmekond meetrit eemale põlispuud. Järelkäruga traktor kummuli keerata oli juba lihtsalt käkitegu.
Edasi kasvatas tromb tasapisi laiust, laastas ettejäänud metsatukkades, lõhkus elektriliine ja sulges puudega teid. Siis jäi trombi teele Kellamäe küla Piiri talu, kuhu pensionäride paar Erika ja Koit Lillemets olid endale vanaduspõlve kodu rajanud. Selles majapidamises olid purustused üldse kõige suuremad.
Äkitselt saabunud pimedus, kapiustesse tungivad peened aknaklaasikillud, mürin ja akendest sisse lendavad puuoksad tekitasid esmamõtte tuumaplahvatusest. Pererahva hinnangul möllas raju Piiril umbes poolteist minutit. Sellest jäid maha hoonete rususid täis taluõu, murtud põlispuud, ülesjuuritud õunapuud, poolenisti tühjaks katkutud juurviljamaa ja maharullitud viljapõld. Kui uuematelt hoonetelt pühiti enamasti ära see, mis laest kõrgemal, siis vanematel hoonetel ei pidanud ka laed vastu. Imekombel jäi terveks Zaporožets, kuigi varjualuse lagi langes sisse. Lillemetsade majapidamisele tekitatud kahju suuruseks hinnati üle 140 000 krooni.
Enne suuremat metsarüüstet korraldas tromb õhulennu Koidu talus elavale Jaan Allasele (hilisem tuntud amatöörilmaennustaja), kes oli läheneva äikese pärast läinud karjamaale lehma ketist lahti päästma. Oma õhulennust ei suutnud mees hiljem midagi meenutada. Teadvusele tuli ta 50–60 m eemal võsas selle peale, et koer tema nägu lakkus. Ümbrus oli vahepeal tundmatuseni muutunud. Kas lehm mehega koos lendas, ei tea, kuid samas võsaservas põrnitses pärast temagi. Õnneks ei saanud Allas õhulennu tõttu tõsisemaid vigastusi, asi piirdus siniste plekkidega. Teadaolevatel andmetel on J. Allas seega Eestis kolmas inimene, keda tromb on lennutanud (andmed on oluliselt täpsustunud ja selles raamatus räägitakse ligi 25 lendajast). 10. mail 1920 tõstis keeristorm Vana-Otepääl õhku tütarlapse, kandis teda 3–4 m kõrgusel läbi õhu, ja ainult juhuse tõttu õnnestus tütarlapsel klammerduda telefoniposti külge. 1966. aasta trombi ajal küttis Halla mail Varese talus 13-aastane Henn Karu sauna. Kui tuul sauna raputas ja katust rebis, põgenes poiss välja. Kohe oli keeris jaol, haaras temast kinni, kandis üle suure sirelipõõsa ning puistas lõpuks ligi 100 m eemal tiigi kõrvale maha.
Kellamäe küla ja Luhasoo vahelises metsas ulatus trombi hävitustöö laius paiguti juba paarisaja meetrini. Keeristormi käekirja kohaselt olid vastse häilu servadel puud langenud enam-vähem trombi liikumise suunas, aga mida lähemale keskmele, seda rohkem selle suunaga risti. Päris keskel võis kohata ka trombi edasiliikumisele peaaegu vastassuunas langenud puid. Teljest vasakult murtud puud olid langenud tavaliselt paremalt tulnud puude peale. Paiguti olid mahalangenud tüved okstest hämmastavalt puhtaks laasitud. Männid olid murtud enamasti 3–6 m kõrguselt, kased ja haavad kistud välja juurtega või murtud madalamalt. Serva pool asuvad peenemad kased olid pidanud vastu, kuid lookas nagu pärast talvise lumekoorma all olekut. Mõned ripakil puud, mille murdekohtadel oli keerd peal, näitasid, et keeris pöörles vastupäeva, st tegemist oli enim levinud tsüklonaalse trombiga. Metsalaastet jätkas tromb Lätimaal.
Pärast umbes 3,5 km pikkust möllamist lõunanaabrite juures ületas tromb uuesti Eesti piiri, mis seal teeb suuri kõverusi. Umbes kilomeetrisel lõigul, mil keeris läbis Haanja valla Pillardi küla, lõhkus ta kahte talu. Parasjagu pensioni järel käinud Liidia Rebane leidis tagasi tulles oma elumaja ilma katuse ja korstnata, kõrvalhooned lammutatutena. Korstna katusest välja ulatunud osa külitas majast 40–50 m eemal. Paarisaja-aastasel põlisel saarepuul Pilvederi talu õuel oli murtud latv ja rohkem kui pooled suuremad harud ning oksad. Kui Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teadlased sündmuspaigal käisid, viitas perenaine pisarsilmi pikale haluriidale kõrvalhoone seina ääres: „Kõik minu õunapuud!”
Tugevasti kannatas ka mõnisada meetrit kagu pool asuv Tarro talu, mille elumaja küll tuulte möllust võrdlemisi väikeste kahjudega pääses, ent mõned kõrvalhooned tehti maatasa.
Põdrasoost kuni Pillardi külani aeg-ajalt tunnistuseks purustusi maha jättes läbis tromb loodest kagusse peaaegu sirgjooneliselt vähemalt 12 km pikkuse tee. Läti peasünoptik Ratma Kleinberga aitas täpsustada, et tromb jätkas oma teekonda Lätis Ziemeri vallas ja jõudis Alūksne linna lähistele. Seega trombitee kogupikkuseks võib pidada umbes 25 km. Lätis viis tromb minema mõne küüni ja kuuri katused ning murdis üksikult seisvaid puid ja metsa.
Andres Tarand, Ain Kallis „Eesti tornaadod“, kirjastus Varrak 2017
